Eesti Kontserdi juhtimisega viivitamine toob Randjärvele 20 888 euro suuruse riigikogulase hüvitise
Lisatud Nestori kommentaar

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Tiit Mõtus

Eesti Kontserdi juhiks siirduvat Laine Randjärve (Reformierakond) ootab riigikogu selle koosseisu lõppedes 20 888 euro suurune hüvitis. Kui tema volitused lõppeks seoses riigiametisse asumisega, jääks ta hüvitisest ilma. 

Möödunud neljapäeval Eesti Kontserdi sihtasutuse juhiks valitud Laine Randjärv teatas, et lõpetab esmalt töö parlamendis ning asub seejärel tööle Eesti Kontserdi sihtasutuse juhina.

Et Eesti Kontserdi meeskonnas oleks ta pidanud tööle asuma 2019. aasta veebruaris ning riigikogu koosseis lõpetab märtsis – ning korraga Toompea saalis ning riigi sihtasutuse juhi kohal olla ei saa –, teatas ta, et on parlamendis tööl riigikogu koosseisu lõpuni. Sihtasutuse asjades plaanib ta kaasa mõtlema hakata juba varem. 

Randjärv põhjendas, et kuu aega enne riigikogu koosseisu volituste lõppemist ei ole mõtet hakata tegelema bürokraatiaga ning muudatustega asendusliikme leidmiseks. «Ei ole siin mingit muud trikki – üks töö lõppeb ära ja teine algab,» sõnas Randjärv. Üks «trikk» siiski on. Nimelt on oluline vahe riigikogu liikme hüvitises. 

KELLELE HÜVITIS MÕELDUD ON?

«Hüvitise eesmärk on tagada Riigikogu liikmele sissetulek ajaks, kuni ta leiab uue ameti- või töökoha, kuivõrd pärast Riigikogu liikme volituste lõppemist ei pruugi isik hõlpsasti uut rakendust leida, samuti ei pruugi tal olla võimalik naasta oma Riigikogu liikme ametisse astumise eelsele tegevusalale.»

Allikas: riigikogu pressiteenistus

Üle aasta riigikogu liikmena tööl olnud isikule makstakse hüvitisena summa, mis on võrdne kuue kuu ametipalgaga. Seda juhul, kui teda järgmises riigikogu koosseisus pole (ning Randjärv on teatanud, et järgmistel valimistel ta ei kandideeri). Et hüvitise suurust arvestatakse riigikogu lihtliikme kuupalga (3481,4 eurot) järgi, ootaks riigikogu koosseisu lõpuni ametis olles Randjärve 20 888,4 euro suurune hüvitis.

Veebruaris Eesti Kontserdi sihtasutust juhtima hakates lõppeks tema riigikogu liikme volitused enne tähtaega «asumisega mõnda teise riigiametisse» ning sellisel juhul jääks ta hüvitisest ilma. «Kui Riigikogu liikme volitused lõpevad seetõttu, et ta asub teise riigiametisse, siis talle hüvitist ei maksta,» kinnitas riigikogu pressiteenistus. Samuti on võimalik, et parlamendisaadik on riigikogu koosseisu lõpuni ametis, kuid saab teha vastava avalduse hüvitisest loobumisest. 

Ei loobu hüvitisest 

«Suhtun sellesse nii: tegemist on seaduse alusel väljamakstava hüvitisega, mille saavad kõik riigikogu liikmed, kes on olnud ametis vähemalt 1 aasta ning lahkuvad riigikogust pärast volituste lõppemist. Mina olen olnud riigikogus 8 aastat, enne seda 4 aastat minister, kus olin samuti riigikokku valitud mandaadi alusel. Olen oma tööd riigikogus ja valitsuses kõik need 12 aastat südamega teinud, mistõttu võtan seaduse poolt ettenähtud hüvitise vastu,» selgitas Randjärv oma otsust. 

Nestor: see on teema, kus hinnangul annavad valijad

Eiki Nestor

FOTO: Pilt videost

«Riigikogu on valijate valitud, riigikogu juhatus ei ole kedagi tööle võtnud,» ütles riigikogu esimees Eiki Nestor, toonitades, et praegune seadus võimaldab sellist olukorda. «Seadus näeb seda ette, ta (Laine Randjärv - A.P.) on põhjendanud, miks see tema suhtes õige on,» kommenteeris ta. 

Riigikogu esimees meenutab, et on olukordi, kus parlamendisaadikud on saadud hüvitised kinkinud heaks otstarbeks, kuid samas on hüvitis vajalik neile, kes pärast riigikogus töötamist ei pruugi kohe uut töökohta leida. 

Nestor tunnistas, et taolised juhtumid mõjutavad riigikogu mainet, kinnistades negatiivseid arusaamasid, mis on tekkinud üksikute näidete põhjal. 

Võimalikud arutelud riigikogu liikme staatuse seaduse muutmiseks kuuluvad põhiseaduskomisjoni pädevusse. 

Seadusest tulenevalt on Randjärvel neli varianti: 

  • Parlamendisaadik lõpetab oma riigikogu liikme volitused seoses riigiametisse asumisega – ei saa hüvitist.
  • Parlamendisaadik on riigikogus koosseisu lõpuni, kuid esitab riigikogu juhatusele avalduse, et asub riigitööle – ei saa hüvitist.
  • Parlamendisaadik loobub enne koosseisu lõppu riigikogu liikme kohast ja lõpetab oma volitused – saab kolme kuu hüvitise (10 444,2 eurot).
  • Parlamendisaadik on riigikogu koosseisu lõpuni, tema volitused lõppevad seoses uue riigikogu koosseisu ametisse nimetamisega – saab 20 888,4 eurot hüvitist.

On riigiasutus 

Sihtasutuse Eesti Kontsert asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi kultuuriministeerium. SA Eesti Kontsert on Riigietendusasutuse Eesti Kontsert õigusjärglane. Kultuuriministeeriumi otsusega alustas SA Eesti Kontsert oma tegevust 1. veebruaril 2014. Sihtasutusel on iseseisev eelarve, kuid arveldused tehakse riigikassa kaudu.

Möödunud aastal toetas riik sihtasutust Eesti Kontsert ligi 4,7 miljoni, aastal 2016 aga 4,6 miljoni euroga. See moodustab märkimisväärse osa sihtasutuse aastatulust (möödunud aastal 8,7 miljonit; 2016. aastal 8,3 miljonit).

Sihtasutuse ainus juhatuse liige Jüri Leiten sai möödunud aastal koos lisatasudega kokku 45 708,61 eurot tasu. See teeb ligi 3800 eurot kuus. Taolisse suurusjärku jääks tõenäoliselt ka Randjärve tasu.

§ 28. Riigi osalusega äriühingu ning riigi asutatud sihtasutuse juhiks ja juhatuse liikmeks olemise keeld

Riigikogu liige ei või oma volituste ajal olla riigi osalusega äriühingu või riigi asutatud sihtasutuse juht ega juhatuse liige.

​Seaduses toonitatakse, et riigikogu liikme põhitöökoht on Riigikogu, samas võib riigikogu või selle organ seaduses ettenähtud juhul nimetada Riigikogu liikme mõne nõukogu esimeheks või liikmeks. Samuti ei või riigikogu liige olla teenistuja riigi ametiasutuses, valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juht, vallavanem, linnapea, Euroopa Parlamendi liige, Eesti Panga nõukogu esimees ega avalik-õigusliku juriidilise isiku juht ega juhatuse liige.

Tagasi üles