Riigikogu hõlmab Toompeal järjest suuremat osa
24. märts 2009, 16:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui kümmekond aastat tagasi polnud igal riigikogu liikmel Toompeal oma kirjutuslaudagi, siis nüüd on parlamendi käsutuses neli hoonet ja ruumi jagub lahedalt. Igal saadikul on eraldi kabinet ning kui riigikogulased poleks oma abidest loobunud, siis mahuksid nemadki lossi ära.
Riigikogu on läbi aastate Toompea lossi jaganud mitme asutusega. Tänaseks on allüürnikud lossist välja kolinud, aga lisaks neile vabanenud ruumidele on parlament enda kätte saanud veel kolm Toompeal asuvat hoonet.
Riigikogu kantselei direktor Heiki Sibul põhjendab parlamendi laienemist varem valitsenud ruuminappusega.
«Alles see oli, kui kõikidel riigikogu liikmetel polnud oma töölaudagi, kabinetist rääkimata! Samuti oli suur puudus nõupidamiste ja koosolekute ruumidest,» sõnas ta Postimees.ee'le.
Üheks põhjuseks riigikogu laienemisele oli ka 2007. aastal vastu võetud seadus, mis käskis riigikogu kantseleil tagada saadikute abidele töökohad. Kantselei direktori sõnul olid abide töökohad ettenähtud saadiku kabinetti ehk saadik oleks oma abiga jaganud kabinetti.
101 saadiku abilist pidid tööle asuma järgmisest koosseisust ehk kahe aasta pärast, kuid säästuaeg sundis saadikuid oma abiliste palkamisest loobuma.
Kui seni jagasid saadikud tööruume oma kolleegiga, siis alates mullu novembrist on igal rahvaesindajal oma kabinet.
Majad Toom-Kooli tänaval
Riigikogu laienemine sai alguse 2000. aastal, kui valitsus vahetas lossi Stenbocki maja vastu. Samal aastal sai parlament enda kätte Toom-Kooli 3 ja 5 majad (Kaardil Toompea lossist üleval paremal).
Ligi 580-ruutmeetrilisse Toom-Kooli 3 hoonesse kolisid pärast remonti parlamendi teabekeskus ja valimiste osakond, kus kokku töötab seitse inimest. Ligi poole väiksemas Toom-Kooli 5 hoones asub parlamendi välissuhete osakond, kus töötab üheksa inimest.
Kaks aastat tagasi lahkusid Toompea lossist ka Riigi Teataja kirjastus ja selle trükikoda ning rahvusarhiiv. Neist tühjaks jäänud majatiiba rajas parlament oma konverentsikeskuse, mis mahutab kuni 150 inimest.
Tänavu suvel saab riigikogu aga taas lisaruumi, kui lõppeb kapitaalremont endise piirivalveameti majas, mis asub Toompea tänava alguses.
Ligi 1000-ruutmeetrisesse hoonesse peaksid kolima riigikogu tõlgid, aga ka praegu Toom-Kooli 3 hoones asuvad parlamendi teabekeskus ja valimiste osakond.
Kelle käsutusse läheb Toom-Kooli 3 pärast seni seal olnud ametnike väljakolimist, ei soovinud parlamendi pressitalitus täpsustada. «[Ruumid - toim] jäävad riigikogu kantselei struktuuriüksuste tööruumideks,» teatati Toompealt.
Kokku on riigikogu viimasel viiel aastal kulutanud hoonete kordategemisele 91 miljonit krooni. Mullu kulus parlamendil remondile 48,2 ja kaks aastat tagasi 24,4 miljonit krooni.
Tänavuses eelarves on hoonete renoveerimiseks ette nähtud 1 miljon, millele lisandub 17,1 miljonit krooni 2008. aastast ületoodud raha.
Huvitava asjaoluna jääb silma, et mida rohkem on riigikogus ruumi, seda vähem töötab seal inimesi. Kui 2000. aastal oli riigikogu kantseleis tööl 262 inimest, siis 2007. aastal oli neid 258 ning selle aasta 1. jaanuari seisuga on ametis 248 ametnikku. Lisaks ametnikele töötavad Toompea lossis ka 101 riigikogu saadikut.
Sibula sõnul parlament ühestki praegu talle kuuluvast hoonest loobuda ei kavatse.