Riigikogu võttis täna Villu Reiljanilt taas ära saadikupuutumatuse, vastava ettepaneku tegi õiguskantsler.
Reiljan jäi taas saadikupuutumatusest ilma
24. märts 2009, 11:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastava riigikogu otsuse poolt hääletas 55 saadikut, vastu oli kolm ja erapooletuks jäi üks saadik.
Mullu märtsis võeti Villu Reiljanilt juba saadikupuutumatus ära. Siis hääletas selle otsuse poolt 81 saadikut, erapooletuid oli 2 ja vastu 1. Kohus pole selles vaidluses veel otsust langetanud.
Õiguskantsler Indrek Teder saatis 19. märtsil riigikogule kirjalikud ettepanekud anda nõusolek riigikogu liikmetelt Reiljanilt ja Tuiksoolt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ning nende kohta süüdistusakti koostamiseks seoses riigiprokuratuuri taotlusega.
Vastavalt põhiseadusele saab saadikut kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
Altkäemaksu kahtlustus
Maadevahetuse kriminaalasjas on riigiprokuratuuril kavas lisaks Reiljanile ja Tuiksoole süüdistus esitada ka ettevõtjatele Toomas Annusele, Tullio Liblikule, Tarmo Pedjasaarele, Einar Vettusele ja ettevõtetele AS Järvevana (endine Merko Ehitus) ning AS E.L.L. Kinnisvara. Süüdistuse saab ka endine maa-ameti juht Kalev Kangur.
Reiljanit, Tuiksood ja Kangurit kahtlustatakse altkäemaksu võtmises. Ülejäänud isikuid ja ettevõtteid kahtlustatakse altkäemaksu andmises.
Riigiprokuratuur esitas mullu 12. detsembril õiguskantslerile taotluse teha riigikogule ettepanek anda nõusolek süüdistusakti koostamiseks saadikute Villu Reiljani ja Ester Tuiksoo kohta.
Kriminaalasja materjalid moodustavad kokku 193 köidet. Õiguskantsler kontrollis kohtueelse menetluse kokkuvõtte ja toimetatud kriminaalmenetluse seaduslikkust.
Teder rõhutas, et täites õiguskantslerile seadusega pandud ülesandeid riigikogule saadikupuutumatuse võtmise ettepaneku tegemisel, ei ole õiguskantsleri pädevuses anda hinnangut tõendite piisavusele esitatud kahtlustuse põhjendamiseks.
Samuti ei ole õiguskantsleri pädevuses anda seisukohta kahtlustatava süü olemasolu ega selle tõendatuse kohta.
Nõusoleku andmisel riigikogu liikmete suhtes süüdistusakti koostamiseks ei otsusta ka riigikogu süü küsimust. Vastavalt põhiseadusele ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdiolevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.