Endise põllumajandusministri Ester Tuiksoo hinnangul suretavad põllumajandusministeeriumi põhjendamatud nõuded rukkikasvatuse.
Tuiksoo: riik suretab rukkikasvatust
23. märts 2009, 18:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna esitasid riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni liikmed põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile arupärimise seoses teraviljakasvatajatele kehtivate nõuete karmistamise ja väiksemate kompensatsioonide kehtestamisega kui see on teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, vahendas erakonna pressiesindaja.
Põllumajandusministeeriumis on koostatud keskkonnasõbraliku majandamise meetmete tingimused, mis teraviljakasvatajate ja ka teadlaste hinnangul ei arvesta tegelikku olukorda ning lõppkokkuvõttes võivad viia kasvatatava teravilja kvaliteedi langusele.
Rahvaliidu fraktsiooni liikme Ester Tuiksoo hinnangul võib nõuete kehtestamise tagajärjel langeda teravilja kvaliteet.
«Olen seisukohal, et Eesti teraviljakasvatajatele ei tohi kehtestada karmimaid nõudeid väiksemate kompensatsioonidega kui seda teevad teised Euroopa Liidu liikmesriigid,» rõhutas Tuiksoo.
«Kahjuks on viimasel ajal põllumajandusministeeriumi tööstiilis ilmnemas tendentsid, mis näitavad, et minister ja ministeeriumi ametnikud ei ole õigesti aru saanud Euroopa Ühenduse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eesmärkidest ning seavad põllumajandustootjatele bürokraatlikke ja ebamõistlikke piiranguid,» ütles Tuiksoo.
Ta lisas, et sellised piirangud võivad negatiivselt mõjutada just teraviljakasvatuse olukorda.
Põllumajandusministeerium soovib bioloogilise mitmekesisuse saavutamise sildi all rakendada piirangu, et 10 hektarist suurema toetusõigusliku maa ääres peab olema 2 kuni 5 meetri laiune mitmeaastase taimestikuga rohumaa riba, kraav, kiviaed või muu maastikuelement.
Erinevatel kohtumistel on põllumajandusministeeriumi esindajad väitnud, et ribade jätmise kohustus on Euroopa Komisjoni ametnike poolt Eestile kohustuslikuks tehtud.
Samas on Eesti Maaviljeluse Instituudi, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi kui ka Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi juhtkonnad seisukohal, et tegemist on ebamõistlike piirangutega, millega ei saavutata soovitud eesmärki.