/nginx/o/2016/02/22/5072545t1h7e51.jpg)
Juba mitme poliitiku suust on kõlanud, et kärbete üle ei tuleks nuriseda, sest ka ministrite palgad langesid. Paar kuud tagasi selgus, et kuigi valitsuse palgad justkui seadusega külmutati, kukkus peaminister Ansipi töötasu selle tulemusel 7000 krooni võrra. Sama juhtus teiste ministritega. Keegi aga ei küsi, kuidas saab palk langeda, kui seadusega pole muudetud palkade regulatsiooni - ikka on palgaks ühe ja sama koefitsiendi ning keskmise palga korrutis.
Asi on tegelikult lihtne - kõik sõltub sellest, kuidas arvutada. Aasta lõpuni, enne kui külmutamine jõustus, arvutati ministrite palku iga kvartali keskmise palga põhjal ringi. Nii võis juba varemgi preemiatest ja puhkuserahadest tulvil kvartalis palk kerkida ja seejärel langeda isegi 8000 krooni võrra. Tähtis on ajastus, millal muutust jälgida ja avalikkusele sellest teada anda.
Kui ministrite töötasu arvutamise aluseks oleks mullu olnud 2007. aasta keskmine palk, nagu seadus kiretult sätestab, ei oleks saanud ka näiliselt mingit langust toimuda. Kui aastaid tagasi tahtsid mitmed riigipalgalised arvutada palka riigikogu eeskujul IV kvartali kõrge keskmise põhjal, siis nüüd selgub, et aastatega pole midagi muutunud, ikka arvutab igaüks oma moodi.
Segadust tekitavaid näiteid on veelgi: miks öelda igal pool, et riigikogu lihtliige saab kohtunikuga seaduse järgi ühesugust palka, kui tegelikult erines nende palgasumma enne ühtede palgatõusu ja teiste palgakärbet ligi 4000 krooni võrra.