Peakontrolör: omavalitsused lihtsalt ei näe korruptsiooni

Merike Teder
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametnikud peavad kommikarbi kinkimist normaalseks ega näe selles korruptsiooni.
Ametnikud peavad kommikarbi kinkimist normaalseks ega näe selles korruptsiooni. Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Kohalikud omavalitsused ei näe jätkuvalt korruptsiooni ega tunneta selle ohtlikkust, seetõttu ei usu riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör Airi Mikli ka sellesse, et ilma neilt vastuseid nõudmata korruptsioonioht seal väheneda võiks.

«Kohalikud omavalitsused on meil sektor, kus korruptsioonioht on eriti kõrge, omavalitsused ise heidavad aga riigikontrollile praegu tehtava korruptsiooniauditi käigus ette, et miks te tegelete meie pisikeste asjadega, minge vaadake, mis kõrgemal toimub,» rääkis Mikli.

«Mina olen seisukohal, et ka niinimetatud väikesed asjad, mis puudutavad võib-olla vaid üht lumelükkamise lepingut või toetuste maksmist, on tegelikult tähtsad ja olulised, sest nad mõjutavad riigi julgeolekut laiemalt. Kui kohaliku omavalitsuse juhid on manipuleeritavad, siis täna on nad vallavanemad, aga homme võib-olla riigikogu liikmed,» selgitas ta. «Iga selline tegu võib olla see, millega hiljem saab inimesega manipuleerida.»

Täna esitletud korruptsioonivõimekuse uuring tõi esile, et Eesti kohalike omavalitsuste võimekus korruptsiooni välja juurida on väga madal. Probleemidena toodi esile seaduste ja tegeliku praktika erinevust, samuti rahapuudust ja vähest sõltumatust.

Mikli leidis, et uuringu kontekstis eristuvad kohalikud omavalitsused teistest oma äärmiselt pinnapealse suhtumisega korruptsiooni. «Nad ei pea seda prioriteediks. Teadlikkus korruptsiooni väär- või kuritegude kohta on nii üllatavalt madal, et nad ei näe isegi mitmete meedias esinenud olukordade suhtes probleemi.»

Ta tõi näite omavalitsusest, kus riigikontrolli auditit teinud audiitorid kabinettides käisid: «Samal ajal ametnikud ei näinud probleemi selles, kui kodanikud tulid vastuvõtule ja tõid šokolaadikarpe, pisikesi kotikesi meenetega. Audiitorid küsisid, kui loomulikuks seda peetakse ja kuivõrd võiks see mõjutada ametnike otsuseid – ei reaametnikud ega asutuse juhid näinud selles probleemi,» imestas Mikli.

Ta leidis, et ametnike koolituse tase peaks jõudma sinnani, et ametnikel tekiksid vähemalt küsimused, või kaoks suhtumine, et mingeid kingitusi võib oma tööga seoses vastu võtta.

Samas ei näinud Mikli ka lihtsa lahendusena üht uuringus pakutud ja üldse äraleierdatud soovitust viia läbi haldusreform. «Kas mida suurem omavalitsus, seda vähem korruptsiooni? See ei ole nii. Paranemise tee saab olla kompleksne: teadlikkus, koolitused, kolmanda ja erasektori suhtumine,» arvas peakontrolör.

«Olen lootusetu selles suhtes, et omavalitsustes midagi muutuda võiks,» nentis Mikli. Riigikontroll teeb praegu teist auditit korruptsioonivastase töökorralduse teemal ning selle käigus on esile tulnud üksainus näide omavalitsusest, kus on teiste vigadest õppinud. «Kõik enamasti tahavad ikka omad vead ise ära teha.»

Ta arvas, et ainus võimalus oleks, kui auditite alusel riigikogu omavalitsustelt vastuseid nõuaks. «Ma ei näe, et omavalitsused altpoolt ise väga tahaksid või saaksid midagi ära teha,» sõnas peakontrolör.

Mikli kartis samas, et täna riigikogus vastu võetud uue korruptsioonivastase seaduse rakendamine omavalitsustes tuleb väga keeruline. «Seadus on sellisel viisil kirjutatud, et omavalitsuste juhid ja ametnikud pole võimelised aru saama, mis nad nüüd tegema peavad.» Selleks pidas ta taas vajalikuks koolitusi.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles