Uurimiskomisjon: info elamislubade väärkasutusest liikus aeglaselt avalikustamise hirmus

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu komisjon lõpparuande tutvustamisel. Väino Linde, Kalle Laanet ja Andres Anvelt.
Riigikogu komisjon lõpparuande tutvustamisel. Väino Linde, Kalle Laanet ja Andres Anvelt. Foto: Merike Teder

Riigikogu uurimiskomisjon leidis oma lõpparuandes, et välismaalastele elamislube aitas taotleda vaid Nikolai Stelmach, ent endine riigikogu liige Indrek Raudne oli sellisest äritegevusest teadlik. Ministrite süüd elamislubade väärkasutuses komisjon ei tuvastanud, probleemi eskaleerumise peamiseks põhjuseks peetakse info aeglast jõudmist ametnikelt otsustajateni.

Komisjon tõdes oma raportis, et välismaalastele elamislubade taotlemiseks õigusteenust osutas Stelmachi ainuomanduses firma Advisory Partners. Ehkki ametnikud teadsid Stelmachi kui välismaalaste esindajat ja Tallinna linnavolikogu liiget, ei tehtud talle lubade taotlemisel mingeid erisusi.

Indrek Raudse äritegevus ei olnud selle teenusega seotud, küll aga oli see Raudse ärihuvides, sest elamisload muutsid tema äriühingu klientide jaoks Eestis vara haldamise lihtsamaks. Samuti leidis komisjon tõendeid, et Raudne tundis elamislubade teema vastu huvi, küsides 2011. aasta juulis siseministeeriumi nõunikult infot sisserände piirarvu jäägi kohta. PPA-st saadud andmetest nähtub, et samal ajal oli PPA menetluses mitu elamisloa taotlust, mille äriühingud olid registreeritud Stelmachi, Raudse ja Siim Kabritsa firmade omanduses olevasse Kooli 1/3 registreeritud äriühingute välismaalasest osanike elamisloa taotlust.

«Raudne väitis, et huvi oli seotud väliskomisjoni tööga, samas me ei tuvastanud, et väliskomisjon oleks sel perioodil sellega tegelenud. Nii et küsimus jäi üles,» sõnas komisjoni liige Andres Anvelt.

Siim Kabritsa osalust elamislubadega seotud teenustes komisjon ei tuvastanud.

Põhiprobleem: aeglane info liikumine

«Meie arvates ei tajunud ametnikud elamislubade väärkasutuste ulatust ja võimalikke tagajärgi adekvaatselt. Probleemile reageeriti hilinemisega, see viis selleni, et väärkasutuste tõttu augusti lõpuks 2011. aastal sisserände piirarv ammendus,» ütles uurimiskomisjoni esimees Kalle Laanet. Ta selgitas, et politsei- ja piirivalveamet püüdis probleemiga pikka aega ise toime tulla, kuigi see oli juba eskaleerunud ja vajas jõulisemat sekkumist.

Nimelt kahtlustasid ametnikud elamislubade väärkasutust juba 2010. aasta septembris ning seejärel taibati, et valetamine elamislubade saamiseks hakkas pihta juba pärast 2008. aasta seadusemuudatust.

Tagantjärele mõistsid ametnikud, et pettusega elamislubade taotlemine sagenes pärast 2008. aasta seadusmuudatusi, millega töötamiseks elamisloa taotlemisel kehtestati palgakriteerium. Siis hakati lihttöölisi vormistama äriühingu juhatuse liikmeks, sest nendele palganõue ei kehtinud. Samuti avastati juhtumeid, kus loa säilitamiseks olid näiteks välismaalasest üliõpilased (Hiina tudengid) või lahutatud abikaasad loonud äriühingu või leidnud tuttava, kelle äriühingus juhtorgani liikmeks saada.

Stelmachi firma kaudu taotletud elamisload moodustasid elamislubade koguhulgast alla 0,5 protsendi, mistõttu pidas komisjon usutavaks, et nende väärkasutused ei paistnud koguhulgast silma.

Esimese sammuna hakkasid ametnikud loataotlejatelt lisaandmeid, näiteks pangakonto väljavõtet küsima ning see tundus mõjuvat - nii mõnigi välismaalane loobus seejärel elamisloa taotlemisest. Põhjalikumat kontrolli ei suudetud teha töötajate ülekoormuse tõttu. «Me ei saagi [põhjalikku kontrolli – toim] tahta käputäielt inimestelt, kes peavad läbi vaatama tuhandeid taotlusi. Nad ei saagi muud teha kui nagu Fordi tehases konveiertööd: blankett täidetud – järgmine!» kommenteeris Andres Anvelt.

Kuid mitte iga kahtlus, näiteks Peterburi konsulaarametnikelt saadud teave, mis viitas küll väärkasutusele, polnud piisav alus, et keelduda elamisloa väljastamisest. Nii märgati 2010. aasta lõpus Peterburi konsulaadis, et elamisloa taotlejaid ei huvitanud Eesti, samuti ettevõtlus siin, vaid sooviti saada elamisluba Schengeni viisaruumis reisimiseks.

Laanet arvas, et probleem puudutas näiteks Venemaalt pärit inimeste taotlusi. «Venemaalt saada objektiivset informatsiooni isikute tegevuste ja tausta kohta oli komplitseeritud. Teine pool on selles, et kuna tegu oli haldusotsusega, siis seda on võimalik alati kaevata kohtusse. Ma oletan, et ametnikud võisid karta, et kohtusse kaebamise korral pole neil dokumentaalselt tõestust, et keelduda elamisloa andmisest,» pakkus Laanet välja.

PPA peadirektorile räägiti sellest probleemist alles märtsi lõpus ning tema omakorda teavitas siseministrit alles mai lõpus. Miks info ei liikunud, peab komisjon paljude asjade koosmõjuks: «Vähe ametnikke, palju tööd. Kartus minna oma ülemuse juurde probleemidest rääkima. Käsuliin võib olla liiga pikk. Siin tuleb täitevvõimule vaadata väga kriitiliselt,» ütles Laanet, kelle arvates pelgasid ametnikud avalikkuse hukkamõistu ja süüdistusi.

Komisjoni liige Marko Pomerants leidis, et ministeerium tegutses kiiresti - juba juulis võttis siseminister vastu määruse, millega peatati äriühingu juhtorgani liikmena tegutsemiseks elamislubade väljastamine.

Miks suurendati piirmäära?

Anvelti jaoks jäi aga kõige suuremaks arusaamatuseks, miks otsustas siseministeerium seejärel oktoobris 2011 (majandusministeeriumi ettepanekul) suurendada ettevõtluseks antavate elamislubade piirmäära 25-lt 85-le – seda ajal, mil signaalid nende elamislubade kuritarvitamisest olid juba nendeni jõudnud. «Me ei leidnud vastust küsimusele, mis põhjustas sellise äkilise meelemuutuse ühe nädala jooksul.»

Anvelt arvas, et kurikaelad just seetõttu saavadki riigi hambutust ära kasutada, et tagantjärele ei suudeta tuvastada mingite otsuste põhjusi. «Mis see siis muu on, kui mitte läbipaistmatus.»

Marko Pomerants pakkus välja, et otsus tehti suhteliselt juhuslikult ja kiirustades, usaldades majandusministeeriumi kui ettevõtluse vallas pädevate ametnike hinnangut. Samuti oli ministeerium jõudnud arvamusele, et selleks hetkeks on suudetud väärkasutustele piir panna ning taotlusi menetletakse põhjalikumalt.

Komisjoni käsutuses polnud materjale ega ütlusi, mis oleks viidanud, et siseminister Ken-Marti Vaher või majandusminister Juhan Parts oleks mingeid otsuseid teinud kellegi mahitusel või erahuvides ning ükski komisjoni liige ei teinud ministritele ka etteheiteid.

Komisjoni töö tulemusel on riigiprokuratuur algatanud kaks kriminaalmenetlust, millest üks puudutab Nikolai Stelmachi poolt valeandmete esitamist tema vahendatud elamisloa taotlustel. «Elamislubade taotlemisele kaasaaitamisega on seotud teadaolevalt ainult Nikolai Stelmach. Tegevus on legaalne, sest inimesi võib aidata dokumentide taotlemisel riigiametist. Küsimus on, kas ta oma klientide puhul kasutas väärtaktikat või esitas valeandmeid,» selgitas Pomerants.

Komisjon tegi oma töö tulemusel ka seitse ettepanekut, mis käsitlevad info liikumist, huvigruppide kaasamist, otsuste läbipaistvust. Riigikogul soovitatakse kaaluda lobitegevuse reguleerimist seadusega ning korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile lisaõiguste andmist, et nad saaksid tõhusamalt ja kiiremini poliitikutega seotud kahtlusi uurida.

PPA alustas pärast info meedias avalikuks tulekut menetluse 61 ettevõtluse alusel saadud elamisloa tühistamiseks, otsused peaksid tulema lähiajal. Riigikogus on juba teisel lugemisel uus välismaalaste seadus, mis peaks eelkirjeldatud seadusauke täitma.

--
Toimunu kronoloogia aastatel 2010 ja 2011

September 2010 – PPA elamislubade menetlejatel tekib kahtlus, et juhtorgani liikme elamislubasid väärkasutatakse.

2010. aasta detsember – juhtorgani liikmete elamislubade pikendamisel selgub, et elamislube ei ole kasutatud eesmärgipäraselt.

13. jaanuar 2011 – Valitsuse korraldusega kehtestatakse 2011. aasta sisserände piirarvuks 1008, mis on 0,075% Eesti alalisest elanikkonnast.

4. veebruar 2011 – Siseministeeriumis toimuval illegaalse immigratsiooni ja varjupaigaküsimuste nõupidamisel teavitab PPA esindaja nõupidamisel osalejaid, sh Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna ametnikke, juhtorgani liikme elamislubade võimalikust väärkasutamisest.

10. veebruar 2011 – PPA-s valmib memo, milles on kirjeldatud juhtorgani liikme elamislubade väärkasutuse skeeme, probleemi tausta ja ulatust ning esitatud ettepanekud elamislubade väärkasutamiste kõrvaldamiseks.

31. märts 2011 – PPA peadirektorile tutvustatakse elamislubade väärkasutuse probleemi.

15. aprill 2011 – Siseministeeriumis toimuval illegaalse immigratsiooni ja varjupaigaküsimuste nõupidamisel teavitab PPA esindaja nõupidamisel osalejaid, sh Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna ametnikke juhtorgani liikme elamislubade väärkasutustest.

12. mai 2011 – PPA peadirektor saadab Siseministeeriumile kirja, milles teatab, et 2011. aastaks ettenähtud sisserände piirarv täitub kiiresti ja teeb ministeeriumile ettepaneku sisserände piirarvu jaotamiseks elamisloa taotlemise aluste järgi ning ajaliselt aasta piires. Kirjas on märgitud, et 2011. aastal on elamislube taotletud valdavalt juhtorgani liikmena.

26. mai 2011 – PPA saadab Siseministeeriumile kirja, milles teavitab ministeeriumi juhtorgani liikme elamislubade väärkasutuse skeemidest, probleemi ulatusest, taustast, PPA tegevusest väärkasutuste järelkontrollil ning ettepanekutest väärkasutuste tõkestamiseks.

10. juuni 2011 – Siseministeeriumi eestvedamisel toimub kohtumine, millel arutatakse töörände probleeme, sh elamislubade väärkasutamist ja sisserände piirarvu täitumist. Kohtumisest võtavad osa esindajad PPA-st, MKM-ist, Töötukassast, Tööandjate Keskliidust ning Kaubandus-Tööstuskojast.

4. juuli 2011 – siseminister allkirjastab määruse, millega kehtestatakse 2011. aastaks juhtorgani liikme elamislubade piirmääraks 580. Muul põhjusel sisserände piirarvu alla mineva elamisloa taotlemisel näeb määrus ette lähtumise 2011. aasta piirarvust kuni selle täitumiseni.

11. juuli 2011 – siseministri 2011. aasta 4. juuli määrus jõustub. Määrus peatab välismaalastele juhtorgani liikmena tegutsemiseks elamislubade väljastamise, kuna määruse jõustumise ajaks on 580 elamisluba sellel alusel väljastatud.

2. august 2011 – sisserände piirarvu jääk on 66, samal ajal on PPA menetluses olevate ja sisserände piirarvu alla minevate elamisloa taotluste arv 93.

3. august 2011 – Siseministeerium saadab PPA-le, MKM-ile ja Kaubandus-Tööstuskojale kirja, milles palub arvamust piirarvu tõstmise kohta 0,025% võrra kogu Eesti elanikkonnast, s.o seaduses sätestatud maksimaalse sisserände piirarvuni.

31. august 2011 – 2011. aastaks kehtestatud sisserände piirarv täitub.

September 2011 – PPA ametnikel tekib kahtlus, et pärast juhtorgani liikmetele elamislubade väljastamise lõpetamist on hakatud ettevõtluseks antud elamislube mitte-eesmärgipäraselt kasutama.

29. september 2011 – VV korraldusega kehtestatakse 2011. aasta sisserände piirarvuks 1344, s.o piirarvu suurendatakse 336 isiku võrra.

Septembri lõpp 2011 – Siseministeerium töötab välja siseministri 2011. aasta 4. juuli määruse nr 16 muutmise määruse eelnõu, milles kõikidele sisserände piirarvu alla kuuluvate tähtajaliste elamislubade liikidele nähakse ette piirmäärad, lähtudes piirarvu jagunemisest aastatel 2009, 2010 ja kuni 1. septembrini 2011.

11. oktoober 2011 – MKM saadab siseministri määruse eelnõule vastuse, milles teeb ettepaneku tõsta ettevõtlusega tegelemiseks antavate elamislubade arvu 60 võrra. MKM põhjendab ettepanekut ettevõtlusinvesteeringute olulisusega Eesti majandusele ja piirarvu vähese täitumisega teiste alajaotuste raames.

15. oktoober 2011 – siseminister kehtestab määruse nr 22, milles on võrreldes eelnõuga suurendatud ettevõtluseks antavate elamislubade piirmäära 60 võrra (110-lt 170-le) ning vastavalt vähendatud töötamiseks saadavate elamislubade piirarvu (1169-lt 1109-le).

23. oktoober 2011 – siseministri 2011. aasta 15. oktoobri määrus nr 22 jõustub.

14. november 2011 – MKM-is toimub talendipoliitika ja välismaalaste seaduse arutelu. Arutelust võtavad MKM-i ametnike kõrval osa Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Tööandjate Keskliidu, Teenusmajanduse Koja esindajad, samuti Nikolai Stelmach ja Indrek Raudne.

30. november 2011 – ETV näitab saadet „Pealtnägija“, milles kajastatakse Nikolai Stelmachi, Indrek Raudse ja Siim Kabritsa väidetavat seotust elamislubade äriga.

1. detsember 2011 – ajalehes Eesti Ekspress ilmub Tarmo Vahteri ja Sulev Vedleri artikkel „IRLi poliitikud toovad Eestisse Vene kapitali“.

14. detsember 2011 – valmib PPA memo, milles kirjeldatakse Eesti Ekspressis avalikustatud elamisloa saanud välismaalaste kohta tehtud järelkontrolli esmaseid tulemusi.

15. detsember 2011 – Siseministeerium alustab teenistusliku järelevalve menetlust, mis puudutab tähtajaliste elamislubade andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise korraldust PPA-s.

2011. aasta lõpp – 2011. aasta sisserände piirarvust, milleks oli 1344, on kasutatud ära 1283 (sealhulgas 580 töötamiseks äriühingu juhtorgani liikmena) ja kasutamata on 61. Jääk tekkis ettevõtluseks antavatel elamislubadel (33) ja töötamiseks elamislubadel (28).
 

Allikas: Riigikogu uurimiskomisjoni lõpparuanne

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles