Riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni hinnangul võttis valitsus 2009. aasta lisaeelarve sidumisel valitsuse usaldusehääletusega avalikkuselt kaasarääkimise võimaluse, seetõttu tuleb valitsusel edaspidi võtta kogu vastutus.
Rahvaliit: usaldushääletus võttis kaasarääkimise võimaluse
20. veebruar 2009, 19:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvaliit on seisukohal, et valitsuse eelarvepoliitika lähtub soovist iga hinna eest
võimule jääda ning inimestele heaolu tagamine on jäänud tahaplaanile, vahendas erakonna pressiesindaja.
Riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esimees Karel Rüütli ütles, et nüüd, mil
me peaksime Riigikogus arutama valitsuse meetmeid kriisist väljumiseks, tegeleb
valitsus järjekordselt eilse päevaga.
«Rahvaliit ei saa usaldada valitsust, kelle eesmargiks ei ole riigi jätkusuutlikkuse tagamine,» tõdes Rüütli.
Rahvaliidu fraktsiooni hinnangul ei ole lisaeelarve koostamisel institutsioonide ja
erinevate elanikkonna gruppide puhul lähtutud solidaarsuse nõudest.
«Eelarvekärbetest selgub, et valitsuse eelarverealt hoitakse kokku tervelt 700,7
miljonit krooni,» ütles Rüütli.
Ta lisas, et reaalselt tuleneb kokkuhoid Euroopa Liidu makse vähenemisest, mis moodustab 190 miljonit. Suurima osa kokkuhoiust moodustab 520 miljoni kroonine kohalike omavalitsuste eraldiste kärbe.
«Valitsuse reservfond hoopis suureneb 8,5 miljoni krooni võrra,» rõhutas Rüütli.
Rüütli meenutas, et esimesed märgid Eesti üliliberaalse majanduse lõpust olid näha
juba 2007. aasta lisaeelarve tegemisel, kuid siis oli vaja uuel koalitsioonil hakata
ellu viima ebareaalseid ja ülikalleid valimislubadusi.
«Suurima vea tegi valitsus 2007. aastal positiivset lisaeelarvet tehes,» sõnas Rüütli, lisades, et 2008. aasta riigieelarve arutamisel hoiatas Rahvaliit, et eelarve on valedele alustele üles ehitatud.
«Valitsus jättis põhjendamatult ja optimistliku järjekindlusega eesseisvad ohud tähelepanuta ning vaatamata negatiivsele lisaeelarvele läks riigieelarve 5 miljardiga miinusesse,» lisas ta.
Sama kordus 2009. aasta riigieelarve arutelul. «Juba siis oli kõigile selge, et
riigikogus menetletakse eelarvet, mille kulud ei olnud kooskõlas reaalsete
tuludega,» lausus Rüütli.