Peaminister Andrus Ansip tõdes, et kaitsepolitseis on teoreetiliselt huvide konflikti tekkimise võimalus olemas, kuid ta ei näe, et kapo oleks seni sellele kiusatusele järele andnud.
Ansip: teoreetiliselt on kapos huvide konflikt olemas
«Probleem seisneb eelkõige selles, et meil on [kaitsepolitseiameti näol] ühelt poolt tegemist asutusega, mis kogub informatsiooni teabehanke korras, tegeleb luuretegevusega. Teiselt poolt on meil tegemist uurimisasutusega,» rääkis peaminister valitsuse pressikonverentsil. «Väga mitmetes demokraatlikes riikides on otsustatud need funktsioonid organisatsiooniliselt lahutada, sest võib eeldada teatud kiusatuse tekkimist kasutada teabehanke korras saadud informatsiooni kriminaalmenetluses,» sõnas Ansip. «Üldiselt pole see kuskil lubatud.»
«Eesti puhul see ei ole teemaks ja probleemiks olulisel määral kujunenud. Teoreetilist ohtu näeb Rait Maruste ja on näinud paljud enne teda,» nentis Ansip.
«Küsimus on selles, millega asendada seda kaitsepolitseiameti funktsiooni, mis on seotud kasvõi kohalike omavalitsuste korruptsioonijuhtumite uurimisega?» arutles peaminister ja pakkus välja: «Põhimõtteliselt võiks selle funktsiooni üle anda politseile ja kui politseil vastavad võimekused on välja arendatud – see ei ole mingi kivisse raiutud arusaam, et kõik kaitsepolitseiameti ja politseiameti funktsioonide jaotused peaks jääma selliseks, nagu välja kujunenud – kuid ma praegu ei näe, et kapo oleks kuidagi sellele kiusatusele järele andnud, selliseid fakte ei ole meil kellelgi võimalik praegu välja tuua.»
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste rääkis Maalehele antud intervjuus, et Eesti liigub politseiriigi suunas, sest riigikogu julgeolekuasutustel tegelikku võimu kaitsepolitseiameti üle ei ole ning kapos on lisaks ka süsteemi viga, sest neil on ka uurijad, mis reeglina ei ole luureorganisatsiooni ülesanne.