Strandberg: kärpijad unustasid kriisist pääsemise võtme

Alo Raun
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Lennart Rikk

Roheliste liidri Marek Strandbergi sõnul ei valmista üksnes kärbetele keskendumine Eestit ette kriisist väljumiseks ja uueks majandusolukorraks, mis on maailmas võimust võtmas.


Pärast peaminister Andrus Ansipi riigieelarve kärpimise teemalist avaldust riigikogu kõnetoolis esinenud Strandbergi sõnul näitab valitsus head kärpimisoskust, kuid see on vaid pool lahendusest, sest koalitsioonil puudub analüüsil rajanev põhjalik plaan kriisist väljatulekuks.

«On ju selge, et vaid kärbete tegemine ilma majandustegevuse kavata, mida me täna ei näe, millisest on olemas üksikud riismed, kui sedagi, viib vaid kärpimise jätkumisele.»

Strandbergi väitel peab majanduse edendamise kava hindama õigesti ja selgelt tegelikke Eesti võimalusi ning analüüsima sama tõsiselt kriisi põhjusi.

Eksport on vale siht?

«Me oleme selgeks vaidlemata jätnud mitmed küsimused, mille on tegemata jätnud ka valitsus,» rääkis roheliste liider.

«Näiteks küsimuse sellest, kas tänases kriisiolukorras on üldse võimalik leida eksportturge, millest me aina rohkem ja rohkem kuuleme, mis justkui riigi majandusse raha uuesti sisse tooks, või on lahendused hoopis mujal. »

Ta meenutas, et enne Teist maailmasõda ei saanud pikka aega loota kaupade väljaveole, sest eksportturge ei olnud.

«Täna me näeme enda ümber täpselt samasugust situatsiooni: kõikvõimalikud eksportturud on kokku kukkumas ja tegelikult toetavad riigid omaenda majandust ja sisetarbimismehhanismi.»

Usaldus toob kriisist välja

Strandbergi sõnul üritatakse mujal taastada ka riikidesisest usaldust, millega aga Eesti valitsus piisavalt ei tegele.

«Kärbitud on hästi, kärbitud on piisavalt kiiresti. Aga mitte see ei ole kriisist pääsemise võti, vaid usaldusmehhanismide taastamine kohalikus majanduses ja rahvusvahelises majanduses ja kus iganes veel.»

Strandbergi sõnul on valitsusel olnud ressurssi ja võimalusi selleks, et täiuslikke ja sisulisi majandusmehhanisme kavandada ning majandusprotsesse käivitada. «Seda ei ole tehtud!»

Lisaeelarve jõudis riigikokku

Valitsus kinnitas tänasel erakorralisel istungil pärast tunniajast arutelu negatiivse lisaeelarve, mille eesmärk on valitsussektori 2009. aasta puudujäägi vähendamine 8,006 miljardi krooni võrra.

Valitsus andis negatiivse lisaeelarve riigikogule üle täna kell 14 ning peaminister Andrus Ansip esines ka poliitilise avaldusega.

Riigikogu menetleb lisaeelarvet reedel, kusjuures eelarvehääletus seotakse usaldusküsimusega valitsusele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles