Linnade liidu juhatuse esimehe Urmas Kruuse sõnul lepivad linnad pigem muude eelarveridade kaudu neilt suurema summa võtmisega kui sellega, et puudutataks neile laekuvat tulumaksu osa.
Linnade liit: kärpige mujalt, jätke protsent puutumata
10. veebruar 2009, 16:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaministriga samasse parteisse, Reformierakonda kuuluv Kruuse pakkus Postimees.ee'le antud intervjuus kokkuhoiukohtadeks näiteks teederaha, investeeringuraha ja erinevaid ministeeriumide programme.
Koalitsioon plaanib vähendada omavalitsustele laekuvat füüsilise isiku tulumaksu osa 11,93 protsendilt 11,1 protsendile ning seeläbi endale hoida 675 miljonit krooni, lisaks näeb plaan ette veel 200 miljoni krooni kokkuhoidmist omavalitsuste teehoiukulude arvelt ning valdade ja linnade laenamise piiramist.
Mida linnade liit täna arutas ja otsustas, eelkõige eelarvekärbete teemadel?
Nii linnade liidu juhatus kui volikogu jäi ühe põhimõttelise seisukoha juurde, et üksikisiku tulumaksu osa ei tohiks vähendada. Võiks kärpida kõiki teisi sihteraldisi omavalitsustele, aga mitte neid. Alates 1. märtsist on kohalikele omavalitsustele üle antud puudega laste hooldaja toetus. Kui nüüd see raha, mis on kokku lepitud seaduse järgi, sealt ära võetakse, siis see ei ole hea märk.
See oli kõige põhimõttelisem otsus ja ülejäänud asjad on kõik läbiräägitavad.
Nii et sõnum on, et vajadusel võib mujalt ka rohkem kärpida, kui protsent samaks jääb?
Küsimus on ikkagi oma kasutuses olevast iseseisvast tulubaasist. Üksikisiku tulumaksu osa on selles kõige suurem ja kõige olulisem.
Ma arvan, et valitsusel ja ministeeriumidel on kindlasti võimalus need otsused ka teha. Aga eks kuuleb - homme kell 1 on ju läbirääkimine valitsuskomisjoniga, mida juhib Siim-Valmar Kiisler (regionaalminister - toim).
Kas te pole mitte hiljaks jäänud? Homme enne kella ühte koguneb ka valitsuskabinet, et anda viimane vormistus 8,08-miljardisele kärpele.
Ma ei tahakski seda kommenteerida praegu. Siim-Valmar Kiisler käis täna meie juures juhatuses ja lubas sellega tegeleda. Ma eeldan, et meil on homme laua peal konkreetsed asjad. Sõnum on neile tegelikult mitmest kanalist kätte jõudnud ja ma väga loodan, et otsused tehakse selles valguses.
Kus need kohad on, kust võiks raha leida?
On teederaha, on teatud investeeringute raha, ministeeriumidel on veel teatud programme, mis otseselt ei ole meie käsutada, meie kokkuleppe all. Kokkuleppe kohti, kust leida see 675 miljonit krooni, on olemas. Kogukaotus on meil tegelikult üle 2 miljardi.
Kui reaalseks peate, et valitsus teile vastu tuleb ja kokkulepitud üldpaketi ümber vaatab?
Ma usun täna siiralt sellesse, et õiglus on olemas ja omavalitsuste autonoomia on ka Eesti mõistes ääretult oluline. See on üks osa demokraatiast.
Mida teie erakonnas arvatakse, et teie juhitav liit viimasel hetkel nende suurt kokkulepet surkima hakkab ja valitsusele vastandub?
Ma ei saa seda tegelikult nimetada surkimiseks. Linnade liit on alati seisnud nende põhimõtete eest ja väljendanud juba vähemalt viimased viis aastat, millal mina olen olnud seotud selle organisatsiooniga, täpselt sama põhimõtet. Me ei ole tahtnud konfrontatsiooni, vaid asi ongi selles ühes põhimõttes.
Maaomavalitsuste liit tegi täna avalduse ja arutas sama teemat. Nemad soovitasid ühe lahendusena kärpida pensioni 2. samba makseid poole võrra, et leida raha omavalitsuste tulumaksuprotsendi vähendamise asemele. Kuidas te seda lahendusvarianti kommenteerite?
Seda varianti võiks kaaluda siis, kui kõik sisemised reservid on ammendunud, ja siis asja edasi arutada. Meie ütleme, et täna ei ole need ammendunud. Tuua see kohe välja ei ole minu meelest mõistlik.
See (pensionimaksete kärpimise küsimus - toim) on selgelt valitsuse kompetents. Mul puuduvad andmed, mille järgi ma võiksin öelda, et üks või teine on hea. Esmapilgul tundub, et see võiks olla päris positiivne, aga selleks on vaja rohkem analüüsi.
Eesti Linnade Liidu ametlikud seisukohad eelarvekärbete küsimuses:
1. Liit ei saa nõustuda kahekordse kärpekoormuse panemisega kohalike omavalitsuste eelarvetele: ühelt poolt majanduslangusest tingitud maksutulude vähenemine ja tulubaasi kärped ning teiselt poolt riigieelarve eraldiste kärped.
2. Liit ei saa nõustuda täiendavate piirangutega laenude võtmisel ja teeb ettepaneku rääkida valitsusega eraldi läbi laenude ja Euroopa Liidu projektide avaliku sektori poolse omaosaluse katmise küsimused.
3. Liit peab vajalikuks seoses kavandatavate eelarvekärbetega üle vaadata ja vastavalt vähendada kohalikele omavalitsustele pandud kohustused ja vastavad nõuded.
4. Liit peab oluliseks, et esmalt tuleks üle vaadata riigieelarve tulude ebarealistlike prognooside pinnal kavandatud kulude ning ministeeriumide tegevuskulude kärped ning seejärel üle vaadata kohalikele omavalitsustele eraldatavad toetused.
5. Liit peab oluliseks, et kärpekava koostamisel arvestataks kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksu vähenemisega tulenevalt avaliku sektori palgakärbetest ning täiendava eelarvekoormusega tööandja kohustuste täitmisel töötajate haiguspäevade hüvitamiseks.
6. Liit teeb ettepaneku veelkord üle vaadata puuetega laste hooldajatoetuse maksmise kohustuse kohalikele omavalitsustele üle andmise rahalise katte küsimused.