Alar Kilp: poliitiliselt oli Pussy Rioti üritus geniaalne

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pussy Rioti liikmed
Pussy Rioti liikmed Foto: SCANPIX

Usuekspert ja politoloog Alar Kilp märgib Postimehe arvamusportaalis, et kui kirik sõbrustab võimudega, peab ta olema valmis Pussy Rioti «punkpalvuse» masti väljaastumisteks. Tema sõnul saavutas bänd Venemaal viie minutiga rohkem kui kümned tuhanded protestijad nädalatega.

Vene õigeusu kiriku ja Putini-Medvedevi administratsiooni sidemed on viimastel aastatel tihenenud, mistõttu pole imekspandav, et olukorras, kus valitsusevastane protest (viha, meeleheide, hirm) radikaliseerub (võtab äärmuslikuma kuju), kandub see üle ka kirikule.

Kirik võib öelda, et see on asjata ja «nemad pole midagi teinud», kuid ajaloos pole võimuga tihedalt läbi käiv kirik poliitilisest opositsioonist pea kunagi puutumata jäänud.

Kui Pussy Rioti aktsioon oleks olnud baptisti, luteri või katoliku kirikus ja sel oleks puudunud poliitiline sõnum, oleks ta olnud ühemõtteliselt ja ainult pühaduseteotus, milleks kirikud seda nüüd peavad. Kui ta oleks olnud väljaspool Päästja Kristuse katedraali, poleks seda keegi tähele pannud.

Puhtalt poliitilise protesti aktsioonina oli Pussy Rioti üritus geniaalselt sooritatud. Mõneliikmeline ansambel saavutas viie minutiga rohkem tähelepanu kui kümned tuhanded protestijad nädalatega Moskva tänavatel.

Palvushommikusöögid, avalikud jumalateenistused ning tihedam koostöö valitsusega hariduse, majanduse, jõustruktuuride (kaplanid) ning - Vene Föderatsiooni puhul iseäranis - sise- ja välispoliitika vallas, ei ole kirikule ilma riskide ja «hinnata» iseäranis ajal, mil valitsus kipub jääma kommunikatsiooni- ja usalduskriisi.

Pussy Rioti aktsiooni võib tõlgendada pühaduseteotusena, aga võib tõlgendada ka vastupidi - aktsioonina, millega näidati, et ajal, mil võim kipub monopoolseks muutuma, ei ole kellelgi monopoli «püha» üle.

EELK peapiiskop Andres Põder taunis ajalehes Meie Kirik riigikogu saadikute käitumist, kes õigustavad Venemaa punkansambli Pussy Riot käitumist kirikus. Ka avaldas ta imestust selle üle, et ansambli toetuseks korraldatud kontserti väisas president Toomas Hendrik Ilves.

Ilves teatas vastuseks kriitikale, et ei kiida heaks muusikute otsust valida kirik poliitilise protesti kohaks. Tema sõnul on muusikuid tabanud pikk arest ning ähvardav kuni seitsmeaastane vangistus repressioonina ebaproportsionaalne.

Postimehe arvamusportaal küsib täna Eesti usutegelastelt, kas nad jagavad Põdra seisukohta ja mida arvavad Pussy Rioti käitumisest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles