Kas õpetajate palka saaks tõsta pensionea kergitamise abil või asendades osa pedagoogi tööst arvutiga? Äkki panna õpetajatele palgalisa maksma hoopis sõbralikud ettevõtjad? Või miks mitte asendada igasse kooli kallite õppevahendite ostmine rändlaboritega?
Ajakirjanik Raivo Juurak haaras kinni mõttest otsida lisaraha õpetajate palgatõusuks ning tegi Hariduslisti forumis väikese ajurünnaku, kaardistades valiku iga erakonna alusideoloogiaga kokku sobida võivatest ideedest.
Siinkohal esitleb Postimehe arvamusportaal ideid, mis sobiksid Juuraku nägemuses kokku kõige paremini Reformierakonna toetatava paremliberaalse maailmavaatega. Saatsime ideed reformierakondlasest riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasile kommenteerida, et mida ta neist võimalikest tuluallikatest arvab. Vastused leiate kohe ideede järelt.
IDEE 1: uus tiigrihüpe. Õpetaja kulutab tänu suurepärastele internetimaterjalidele tundide ettevalmistuseks vähem aega, annab sama ajaga rohkem tunde ja saab rohkem palka. Näidised olemas Soomes. /.../
Urmas Klaas: Kindlasti saab internetipõhiseid ja elektroonilisi võimalusi õpetamises ja õppimises kasutada veel rohkemgi. Õpetaja kui isiksuse tööd internetiga siiski päriselt asendada ei ole mõistlik ega ka võimalik. Ajavõit õpetaja jaoks on ilmne. Õpetaja hinnalist aega saaks säästa ka koolibürokraatia vähendamisega.
IDEE 2: kool kui sihtasutus. Kooli ettevõtetest partnerid maksavad õpetajatele palgalisa ja õpetavad kooli kui organisatsiooni tänapäevaselt juhtima. Näidised Eestis olemas.
Urmas Klaas: Haridussüsteemist ei tohi eraraha tõrjuda, vaid seda tasub pigem tervitada. Ka tänased seadused võimaldavad kooli eelarve tuludena laekumisi ettevõtetelt ja näiteks annetusi.
IDEE 3: rändlaborid. Kallite õppevahendite hankimine mitme kooli peale ühiselt ja kasutamine kordamööda. Näidis – riigi palgal füüsikalaboriga koolist kooli rändav õpetaja Eero Uustalu. Tänu Eerole hoiavad koolid osa füüsikatunde kokku, ülejäänud raha läheb õpetajate preemiateks.
Urmas Klaas: Koolide vahel peaks olema rohkem koostööd. Toodud näide tõendab, et haridussüsteemi sees on sisemisi kasutamata koostöövõimalusi. Neid võimalusi tuleb otsida ja kasutusele võtta.
IDEE 4: pensioniea tõstmine 67. eluaastani nagu Põhjamaades. Selle arvelt saab tõsta õpetaja palka.
Urmas Klaas: Pensioniiga tõuseb Eestis alates 2026. aastast 65. eluaastani, sest inimeste eluiga pikeneb ning on vaja kindlustada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus. Täiendavat pensioniea tõstmist praegu kavas ei ole.
Urmas Klaasi täiendav kommentaar: haridusminister on lubanud õpetajate palgatõusu juba järgmisest aastast. Palgatõusuga on seotud koolivõrgu korrastamine, sest õpilaste arv on vähenenud. Muudatuste eesmärk on, et optimaalse koolikorralduse tingimustes saaksid lapsed võimalikult head haridust ja kvalifitseeritud õpetajatele oleks tagatud võimalus töötada täiskoormusega soodsas arengukeskkonnas ning saada oma töö eest väärilist palka. Peaministrierakonnana ootab Reformierakond haridusministri plaanide kohta lähemat infot ja kindlasti toetab ministri tegevusi, mis võimaldavad pedagoogidele paremat palka maksta.
Raivo Juurak esitas võimalikud uued ideed kõigile kuuele suuremale erakonnale. Peagi avaldame ka ülejäänud erakondade reaktsioonid nendele pakutud ideedele.