Venemaa uueks presidendiks valitud Vladimir Putin püüab ilmselt jätkuval koondada võimu väheste otsustajate kätte, ent mõningad kosmeetilised vahetused võivad Kremlis siiski toimuda, arvab riigikogu liige, väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
Mihkelson: Kremlis võivad tulla kosmeetilised vahetused
«Arvestades seda, et valimistel said osaleda vaid «süsteemse opositsiooni» esindajad, siis pole Putini tulemus mingil viisil üllatav,» leidis Mihkelson.
«Kahjuks on raske neid valimisi pidada kõigile kandidaatidele võrdsete võimalustega ja seeläbi täielikult demokraatlikeks valimisteks,» tõdes ta.
Mihkelson lisas, et Venemaa ärganud keskklassi mured on tõsised, mistõttu ei saa Putin neid kindlasti eirata. «Võib eeldada, et protestid ei vaibu valimispäevaga.»
Suuri muutusi Venemaa jõuvahekordades on tema hinnangul raske ette näha. «Pigem püüab presidendiks tõusev Putin konsolideerida jätkuvalt võimu väheste otsustajate kätte – nii, nagu see on toimunud viimase kümnekonna aasta jooksul. Samas on olukord täna hoopis dünaamilisem ning protestimeeleolude ajel võib Kremlis toimuda ka mõningaid kosmeetilisi vahetusi,» arvas Mihkelson.
Eesti-Vene kahepoolsetele suhetele Mihkelson vahetut mõju ei näinud: «Eesti on alati olnud huvitatud heanaaberlikkuse vaimust suhetes Venemaaga. Paraku pole just Venemaa näidanud üles sama soovi. Aga siin annab parima vastuse aeg,» sõnas ta.