Rahvastikuminister toetab vanemahüvitise alandamist

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamik naisi kinnitas, et vanemahüvitise maksmine nende otsust emaks saada ei mõjutanud.
Enamik naisi kinnitas, et vanemahüvitise maksmine nende otsust emaks saada ei mõjutanud. Foto: Corbis / Scanpix

Rahvastikuminister Urve Palo sõnul näitas tema büroo tellitud uuring, et inimesed peavad vanemahüvitise ülempiiri puhul õiglaseks summaks 25 000 krooni. Praegust 30 000-kroonist summat tuleks Palo arvates alandada.

Uuringu käigus paluti inimestel hinnata, milline võiks olla vanemapalga alam- ja ülempiir, rääkis täna riigikogus saadikute küsimustele vastanud rahvastikuminister Urve Palo.

Tema sõnul selgus uuringutulemustest, et vanemapalga ülempiiriks võiks vastajate arvates olla 25 000 krooni. Nii suur oli vanemapalga ülempiir eelmisel aastal. Miinimumsummana pakuti välja 5000 krooni, mida on veidi vähem kui praegune alampiir.

Vanemapalka tuleks alandada

«Tänane 30 000 krooni on inimeste õiglustunde piiri ületanud, nüüd on koht seda arutada ja piiri allapoole tuua,» lisas rahvastikuminister.

Ta lisas, et toetab vanemapalga ülempiiri alandamist ning see annaks ligi 50 miljonit krooni kokkuhoidu. «See pole küll suur summa, aga sellegi eest saab üht-teist teha,» ütles Palo.

Rahvastikuministri sõnul selgus sotsiaalse analüüsi keskuse tehtud uuringust, et üle 60 protsendi vastajatest tunnistas, et emapalga suurus ei mängi lapse planeerimisel mingit rolli.

Iga kümnes kinnitas, et vanemahüvitis oli seda otsust langetades oluliseks näitajaks. Nende hulgas olid peamiselt naised vanuses 30+ ja pered, kus planeeriti kolmandat last.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles