Õiguskomisjon lubaks abiellujatel ise varajagamise üle otsustada

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Corbis / Scanpix

Riigikogu õiguskomisjon toetab justiitsministeeriumi kompromissvarianti, mis annab abiellujatele vaba valiku abieluvararežiimi valimisel. Otsus tuleb langetada abielludes.


Justiitsministeeriumi poolt välja pakutud kontseptsiooni kohaselt märgiksid abikaasad abiellumisavaldusel ära ka selle, millise abieluvararežiimi nad valivad, teatas riigikogu pressitalitus.

Valida oleks võimalik praegu kehtiva ühisvara, lahusvara ja juurdekasvusüsteemi vahel.

Perekonnaseisuametnikud oleksid seejuures kohustatud abiellumisavaldust vastu võttes abikaasadele selgitama erinevate varasuhete iseloomu ja õiguslikke tagajärgi.

Komisjonis leidis enim toetust seisukoht, et kui abiellujad abiellumisavaldusel abieluvararežiimi ei ole valinud, loetakse abikaasade vahel vaikimisi kehtivaks ühisvarasuhe. Justiitsministeeriumi poolt esitatud kontseptsioon pakub teise alternatiivina välja ka kohustuslikku valikut.

«Valikute langetamine vararežiimide vahel peaks abiellujate jaoks olema vabatahtlik, mitte kohustuslik. See tähendab, et kui valikut ei tehta, jääb endiselt seadusjärgseks režiimiks varaühisus,» sõnas õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher.

Seega loobutakse uues kontseptsioonis praegu kehtivast seadusjärgse ühisvararežiimi asendamisest uue seadusjärgse juurdekasvusüsteemiga.

Viimase kohaselt on abikaasa, kelle vara suurenes teise abikaasa varaga võrreldes väiksemas ulatuses, õigustatud suurema juurdekasvu saanud abikaasalt peale abielu lõppemist nõudma poolt summast, mille võrra teise vara juurdekasv ületab tema enda oma.

Ametnik peab oskama selgitusi jagada

Õiguskomisjonis perekonnaseaduse eelnõu menetlemise eest vastutav Erik Salumäe, kes oli ka üheks kompromissettepaneku ettevalmistajaist, pidas oluliseks abiellujate eelnevat teavitamist nende õigustest ja kohustustest.

«Lisaks kirjalike infomaterjalide väljaandmisele tähendab see vältimatult ka seda, et kõik perekonnaseisuametnikud nii riiklikes perekonnaseisuametites kui usulistes ühendustes, peavad läbima vastavasisulise koolituse,» sõnas ta.

Enne uue perekonnaseaduse jõustumist sõlmitud abielude suhtes hakkaks uue kontseptsiooni kohaselt kehtima eelnõus sätestatud ühisvarasuhe, mis kattub olemuselt praeguse seadusjärgse ühisvararežiimiga. Samuti jäävad jõusse kõik sõlmitud abieluvaralepingud.

Õiguskomisjon arutab perekonnaseaduse eelnõu uuesti märtsikuus. Komisjoni seisukoht on võtta uus perekonnaseadus ja perekonnaseisutoimingute seadus vastu käesoleva aasta kevadel, mis võimaldaks need seadused jõustada alates 2010. 1. jaanuarist.

Erinevad vara jagamise võimalused

Ühisvarasuhe tähendab abikaasade kohustust teha tehinguid abielu kestel soetatud varaga ehk nn ühisvaraga vaid ühiselt või teineteise nõusolekul ning abielu lõppemisel tuleb ühisvara jagada.

Lahusvarasuhte korral kuulub abielu kestel soetatud vara sellele abikaasale, kelle nimele see osteti. Abikaasad võivad oma varaga tehinguid teha teineteisest sõltumatult ja abielu lõppedes ei ole vaja ühisvara jagada, kuna seda ei teki.

Juurdekasvuühisus on segu kahest eelnevast, kus abielu kestel võivad abikaasad küll teineteisest sõltumatult kogu varaga (välja arvatud perekonna kodu) tehinguid teha, kuid abielu lõppemisel jagatakse kogu abielu jooksul soetatud vara väärtus pooleks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles