ACTA meeleavaldus jäi oodatust kesisemaks
11. veebruar 2012, 12:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna kell 13 alanud tunniajasele ACTA-vastasele miitingule Tallinnas Vabaduse väljakul kogunes ligikaudu 2000 inimest, mis on poole vähem, kui meeleavaldusele esialgu oodati.
Suhtluskeskkonnas Facebook oli lubanud täna ACTA vastu meelt avaldama minna ligi 6500 Eesti inimest - Tallinnasse Vabaduse väljakule ligi 4200 ja Tartusse Raekoja platsile 2300 osalejat.
Tallinnas oli märgata oli peamiselt ingliskeelseid loosungeid. Näiteks: «I love my country, but fear my government», «No ACTA, no new world order», «1984 - Orwell was only off a decade or two», «ACTA - globaalne tsensuur», «Stop ACTA - enne kui ruum otsa saab».
Kohapeal olid valdavalt nooremad inimesed, vahemikus 20-35 eluaastat, mehi ja naisi oli võrdselt. Igal neljandal oli ees (Guy Fawkesi) mask või peas fooliumist müts. Oli näha ka 12-16-aastaseid noori ning kosta muuhulgas inglise keelt. Kusjuures viimast vene keelest sagedamini.
ACTA teemal võtsid sõna filmimees ja ühiskonnategelane Artur Talvik, MTÜ Eesti Interneti Kogukond juhatuse esimees Elver Loho, Reformierakonna poliitikud Kristiina Ojuland ja Igor Gräzin, IRLi kuuluv riigikogu liige Juku-Kalle Raid jt. Korraks haaras mikrofoni ka hääl publiku seast, kes kritiseeris ebasündsate sõnadega Eesti peaministrit.
Poliitikud mõistsid ACTA varjulhoidmise hukka
Riigikogu liige Juku-Kalle Raid ütles, ACTA-sugused lepped peavad jõudma dialoogi pidamiseks rahva ja riigikogu ette ja neid on silmakorjalik peita ministeeriumide keldrisse. «Meie peaminister on korduvalt näidanud seda, et seadusaktid sünnivad kuskil keldris varjus ja see oli järjekordne näide sellest, kuidas taheti otsus ära teha ilma rahvaga rääkimata,» ütles Raid.
«Ja kui peaminister kinnitab, et ACTA alusdokument Eesti või Euroopa seadusi ei muuda, siis ma väidan, et ta ei ole seda dokumenti lugenud, vaid on tuginenud mingitele nõunikele, kes väidavad, et ACTA kaitseb Eesti autoreid kusagil Burkina Fasos,» leidis ta.
Ühtlasi tegi Raid ettepaneku, et meeleavaldusel osalejad saadaksid pärast ürituse lõppu peaminister Andrus Ansipile kiiritusevastaseks kaitseks oma fooliummütsid.
Filmimees Artur Talvik leidis, et võim võib rahva peale sülitada kõrghariduse teemadel ja töötukassa vaidluses, kuid siis tuleb ette taluvuse piir. «Kui te meie interneti kallale lähete, siis me seda ei kannata ja tuleme välja ja sellise massiga nagu täna oli.»
Riigikogulane Igor Gräzin ütles, et ACTAga juhtunu näitab, et seadustega susserdatakse alati formaalselt õilsatel eesmärkidel – näiteks selleks, et kaitsta autoreid või innovaatoreid. Seevastu autorid nagu Lydia Koidula või Steve Jobs ACTA-tüüpi seadusi ei vajanud, aga said sellegipoolest edukalt hakkama.
«ACTAst kui paberist immitseb üleeilse maailma kopitanud keldri haisu ja see ei lõhna hästi. Mida nad seal ka ei räägiks – meie ei ole hüsteerikud, meie ei ole hullud, meie ei ole vargad ja meie ei ole piraadid. Siin väljakul on täna osa Eesti e-riigist. Meie oleme e-ühiskonna vabad lugupeetud kodanikud,» sõnas Gräzin.
Riigikogu liige Andrei Korobeinik avaldas arvamust, et ACTA sisu on kirja pandud nii üldsõnalisena, et sellele kergekäeliselt alla kirjutamine ja üle-Euroopaline vastuvõtmine on ohtlik.
MTÜ Eesti Interneti Kogukond juhatuse esimees Elver Loho ütles Vabaduse väljakule kogunenud inimestele, et mõistab, et paljud meeleavaldusele kogunenud ei tea tegelikult, mida ACTA endast kujutab. Kahetsusväärne on tema sõnul, et seda ei tea ka paljud Eesti poliitikud. Seeõttu ongi vajalik koputada nende südametunnistusele, et nad tajuks, et just nende otsused on need, mis inimõigusi kärpiva seemne külvavad või selle tegemata jätavad.
Meeleavaldus jäi rahumeelseks
Suure rahvamassile vaatamata peljatud vägivalda Vabaduse väljakul ei puhkenud. Samuti ei olnud rahva seas märgata joobes inimesi. Politsei jälgis toimunut vabaduse väljaku äärest ja ümbritsevatelt tänavatelt.
Mõned minutid enne kella 14 tõmmati üritusel otsad kokku, et inimesed ei peaks liigselt külmetama. Ürituse ametliku lõpuaja paiku ehk kell 14.25 oli väljakule jäänud Postimehe reporteri hinnangul kuskil 300 inimest.
Poolteist tundi kestvad protestiaktsioonid toimusid samal ajal ligi paarisajas linnas üle maailma.
Tartus sai sõna Indrek Tarand, Raul Veede, Berk Vaher, Jaan Jänesmäe ja teised.
Korraldajate sõnul on protesti eesmärk tõmmata tähelepanu sellele, et üle maailma kavandatav võltsimisvastane kaubanduslepe ACTA puudutab kõikide inimõigusi ja vabadust kasutada internetti.
ACTA lepe on nende väitel rahva tahte vastu ning kaitseb käputäie suurkorporatsioonide rahalisi huvisid. Seetõttu taotlevad korraldajad, et ACTA üle otsustataks riigikogus ja tulevikus hoitaks ära olukorrad, kus rahvas kannatab firmade turumajanduslike huvide tõttu.
ACTA-vastase protestipäeva korraldajad soovitasid osalejatel riietuda soojalt ja võtta termosega kaasa kuuma jooki. Rõhutati, et meeleavaldus on rahumeelne ja vägivaldsetele või joobes inimestele kutsutakse politsei.