Maret Maripuu: pensionide pärast tuleks riigieelarvet muuta

Maret Maripuu
, sotsiaalminister, reformierakond
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Lennart Rikk
Umbusaldushääletuse eel riigikogu ees esinenud sotsiaalminister Maret Maripuu teatas, et plaanib taotleda riigieelarve muutmist, et leida pensioni tasuta kojukande jaoks lisaraha. Avaldame Maripuu kõne muutmata kujul.

Austatud istungi juhataja, lugupeetud riigikogu liikmed! Kuna kõigest on seoses sotsiaalministeeriumis ilmsiks tulnud probleemidega räägitud juba risti ja põiki, siis ma teeksin väga lühidalt, suisa konspektiivselt.

Annan riigikogule ülevaate asjade tänasest seisust ja seda eeskätt tehnilisest küljest, kuna ilmnenud probleemid on just tehnilised. Siinkohal pean vajalikuks rõhutada, et mitte keegi pole vähimalgi määral vaidlustanud minu juhitud ministeeriumi teostatava poliitika sisulisi eesmärke, milleks on esiteks soov ja vajadus kasutada otstarbekalt ja maksimaalse efektiivsusega maksumaksja raha riigi sotsiaalsete tagatiste toimimisel.

Teiseks, sellest tulenev pakiline vajadus muuta Eesti sotsiaalkaitsesüsteem vastavaks tänasele vajadusele ja korraldada see e-riigi võimaluste abil ümber nii, et iga inimene saaks abi ja toetust lähtuvalt tema konkreetsetest vajadustest.

Ja me ei tohi ära unustada seda, et sotsiaalpoliitika teostamisel tuleb arvestada riigi ja ühiskonna heaolu tagamise esmast prioriteeti, vältida mis tahes takistust üleminekuks eurole ja teostada selleks vajaminevad eelarvekärped, mis taastavad Eesti majanduse traditsioonilise stabiilsuse ja surutisele järgneva tõusu.

Aga nüüd tehniliste probleemide juurde. Novembris saatsime 145 tuhandele pensionide ja toetuste saajale kirja, et nad valiksid, mismoodi nad soovivad pensioni või toetust kätte saada tulevikus. Valdavalt on kirjale reageeritud õigeaegselt ning pensionärid on teinud oma otsuse, kuidas nad aprillis tõusvat pensioni soovivad kätte saada.

Reageerinud pole 5500 inimest, nendest pooled on peretoetuse saajad ehk noored inimesed. Töö nii-öelda kadunud hingedega käib. Püütakse leida kontakti, seda tehakse kogu aeg ja tehakse ka praegu, kui ma siin teie ees seisan ja teile otsa vaatan. Kuigi numbrid täpsustuvad iga hetkega, võin praegu ütelda, et üle 85 protsendi kõigist meie 380 000 pensionärist saavad pensioni mugavalt oma arvelduskontole.

Otsus tuua pension endiselt riigi kulul koju on tänase seisuga tehtud kõikidele neile, kellel on selleks seadusest tulenev õigus. Selliseid inimesi on ligikaudu 14 000 ja see arv võib veelgi kasvada.

Juhin veel kord tähelepanu, et riigikogus vastuvõetud eelarves on täna vahendeid kokku 12 000 inimesele. Kuid ma olen korduvalt väljendanud oma poliitilist tahet, et kõik, kellel selleks seaduslik alus on, peavad saama pensioni koju riigi kulul. See tähendab, et olen väljendanud poliitilist tahet tulla riigikogu ette eelarve muudatusega, mis kojukannet võimaldaks. Eelarve piirangud on kogu aeg olnud teada ja avalikud, jutt mingisugustest kvootidest on rumal ja pahatahtlik.

Puuetega inimeste toetuse osas on puude astme määramise protsessi läbinud valdav osa ning uusi määramisi lisandub iga päev. Jaanuari lõpuks loodab sotsiaalkindlustusamet kõik puuded ära määrata ja jaanuari lõpuks valmib ka IT-süsteem, mis määrab puudest tulenevate lisakuluhüvitiste suuruse. Loodan väga, et koostöös puuetega inimeste esindajatega algatatud reform rakendub täiel määral jaanuari lõpust ja veebruaris saavad kõik toetusi lähtuvalt individuaalsest vajadusest ja märtsis on tehtud ka kõik tasaarveldused.

Tahan veel kord rõhutada, et kumbagi reformi ei võetud ette reformi enese pärast. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seadus sai ette võetud sellepärast, et puuetega inimesed nägid ise, et varem kehtiv süsteem ei toiminud ja nad soovisid individuaalsemat lähenemist. Pensionide kojukande muudatuse tegime üksnes ja ainult selleks, et eurole üleminekuks vajalikud eelarvekärped ei puudutaks vanemahüvitist, enamaid peretoetusi ja pensionide kasvu ning et Eesti maksumaksja raha kuluks mitte postiljonide peale, vaid tegelikele abivajajatele tegeliku abi andmiseks.

Vabandan veel kord kõikide eestimaalaste ees, kes ministeeriumi vähese tehnilise suutlikkuse tõttu on pidanud pikisilmi oma toetust ootama ja on seeläbi pidanud kannatama. Olen kindel, et riigikogu kaalub ausalt nii minu juhitud sotsiaalministeeriumi poliitika sisulisi eesmärke kui ka nende poole pürgimisel tehtud tehnilisi möödalaskmisi ning langetab täna otsuse vastavalt sellele. Tänan!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles