Eelmise haridusministri Tõnis Lukase sõnul tuleb arvestada, et lisaks täna riigikogus teise lugemise läbinud seadusele eeldab kõrgharidusreform õppetoetusi ning seda, et kõrgharidusse tuleb lubatud kogus lisaraha. Kahe viimaseta võib reform pöörduda iseenda vastu.
«See on nagu kolmikhüpe. Me oleme praegu, kui lõpetame arutelu selle seaduseelnõuga, teinud ühe hüppe, aga tulemust mõõdetakse pärast kolmandat,» rääkis Lukas täna riigikogu kõnetoolis kõrgharidusreformi teisel lugemisel.
«Siis on veel õppetoetuste seadus teisena ja kolmandana riigieelarvest vajalike vahendite kindlustamine ja nii mitmed aastad järjest,» meenutas ta.
«Ja siis mõõdetakse alles sealt tulemust, kas see kolmikhüpe õnnestus või ei õnnestunud. Kas see jutt, mis me täna siin räägime, kas see oli puumunadega petmine või oli see tegelikult õige jutt.»
Lukas täpsustas, et mõtles siinkohal munapühade ajal munade koksimisel sobitegemist.
Tema sõnul on kõrgharidusreform eriline, kuna selle üks selgesõnaline osa on, et kõrgharidus saab riigieelarvest lisaraha.
Lukase väitel õigustab täna riigikogus teise lugemise läbinud kõrghardusreformi seadus ennast kolmel juhul.
«Ühest oli juba juttu – kui sellele järgneb õppetoetuste seadus, sest kui seda ei järgneks, siis laenukoormusega ja hea haridusega noored põgeneksid suures osas välismaale paremat palka teenima, et oma õppelaenu tagasi maksta,» kõneles Lukas.
«See ei ole ju Eesti riigi jaoks lahendus. Nii et küllap see õppelaenude ja õppetoetuste uus versioon tuleb, selleta me ei kujuta lihtsalt asja ette.»
Kuid eksminister märkis, et tänases seaduses ei ole kirjas kahte sellega pöördumatult kaasas käivat otsust, mis tuleb teha ja milleta seda seadust õieti hinnata ei saa. «Küllap nad tehakse, aga seda tuleb jälgida, et nad tehakse,» rääkis Lukas.
Esiteks vajab tema sõnul selgeks rääkimist see, kuidas raha õppeasutuste vahel tegelikult jagada. «Milline on selle rahajaotuse mõju meie kõrgkoolidevõrgule, kvaliteeditasemele seal, üliõpilaste ja valdkondade jaotusele ja nende vahel? Seda otsust praegu ei tea, küllap see otsus tehakse,» rääkis Lukas.
Teiseks peab tema sõnul saama olla kindel, et lubatud reformiga lubatud raha ka järgmiste aastate riigieelarves on. «Sest vähe on räägitud sellest, mis peaks olema selle seaduse hing. Selle seaduse hing ja vaim peaks olema eestikeelse kvaliteetse kõrghariduse jätkumine ja kindlustamine ka tulevikus.»
Lukase sõnul on oht, et igasuguse bürokraatliku teksti sisse kängitsetud seaduse vaim kipub ära kaduma.
«Kui meie siin saalis meeles ei pea, et need vajalikud summad, mis on ülikoolidele ja teistele kõrgkoolidele ja üliõpilastele lubatud reformi läbiviimiseks, mille pealt üldse tehakse need ümberkorraldused, tuleb ka eelarvesse sisse kirjutada, siis see reform pöördub iseenese vastu,» lisas ta.