Kaljulaid: ministrid ei saanud üldse aru, milles seisnes narkootikumide testimise idee

Postimehest Raimond Kaljulaid ja Aivar Riisalu. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi (SDE) hinnangul ei saanud ministrid narkootikumide kontrollimise ideest absoluutselt aru ning tegelesid tänasel valitsuse pressikonverentsil poliitpunktide võtmisega.

«Lugesin Postimehest, kuidas Raimond Kaljulaid propageerib erinevate narkootikumide ja nende kasutamisvõimaluste laiendamist. Mina ütlen, et me peame seisma selle eest, et inimesed ei kasutaks narkootikume. Ma olen täielikult vastastikusel seisukohal. Laidan täielikult selle idee maha,» teatas peaminister Jüri Ratas tänasel pressikonverentsil.

Välisminister Urmas Reinsalu täiendas kolleegi: «Mõistan endise justiitsministrina hukka Raimond Kaljulaidi idee luua narkootikumide kontrollitud kasutamise süsteem. Narkootikumide vahendamine ja kauplemine on Eestis kuritegu. Ei tohi tekkida olukorda, kus Tallinna linnas on punkrid ja urkad, kus antakse kontrollitult narkootikume.»

Ka valdkonna eest vastutav sotsiaalminister Tanel Kiik ei jätnud sõna sekka ütlemata. «Ma arvan, et siin on kohane ütlus: annad kuradile sõrme, võtab ta terve terve käe. Hakata otsapidi peol natuke tarvitama ja kontrollima diileri pakutava kauba õigsust, on ilus jutt, aga see on samm narkootikumide legaliseerimise suunas. Meil tuleks liikuda vastupidises suunas. Kõik katsed, mis maailmas narkootikumide ja seksi vahendamise teenustega on tehtud, on alati lõppenud ühte moodi - inimesed on saanud haiget,» sõnas Kiik.

Palju kõneainet pakkunud idee välja käinud Raimond Kaljulaid ütles Postimehele, et ministrid ei tahtnudki probleemi sisust aru saada. Ta rõhutab, et narkootikumide testimise eesmärk on vähendada narkootikumide tarbimisega kaasnevaid kahjusid, mitte hoogustada nende tarvitamist. 

Kaljulaid ütleb, et tema hinnangul jääb üks osa ühiskonnast narkootikume alati edasi tarvitama, ning valitsuse manitsused seda ei muuda. Küll aga võiks olla abi sellest, kui tarvitajad teaksid narkootiliste ainete sisu.

«Tervise Arengu Instituudi portaalis narko.ee on hea näide sünteetilise kanepi valmistamisest. Seal on välja toodud, et esmalt jõuab lähteaine Hiinast Euroopasse. Seejärel võetakse ristikhein, mis segatakse ehituse segumasinas lähteainega kokku.  Siis kuivatatakse toodang garaaži põrandal. Lõpuks pühitakse kaup põrandaharjaga kokku ja müüakse tarbijale,» näitlikustab Kaljulaid.

Ta lisab, et selline «tootmisprotsess» on aga suur riskifaktor. «Erinevate narkootikumide puhul võib saadav kaup olla väga erineva sisu ja kangusega. Selle lahendamiseks ongi näiteks Ühendkuningriikide muusikafestivalidel kohti, kus inimesed saavad enda ainete sisu kontrollida. Selle eesmärk on hoida ära terviserikked ja oht eludele. See on tegelikult elusid päästev meede,» ütleb ta veendunult.

Endise Põhja-Tallina linnaosavanema hinnangul ei saanud mõttekäiku kritiseerinud Ratas ja Reinsalu üldse teemale pihta ning Kiik pole olukorraga lihtsalt kursis. «Tanel Kiik suhelgu enda valdkonna ekspertidega ja tehku endale asjad selgeks. Ratas ja Reinsalu ei tea muidugi üldse, millest nad räägivad. Kõige kummalisem oligi see, et valitsusliikmed hakkasid kommenteerima asja, millest nad aru ei saanud. Urmas Reinsalu rääkis pressikonverentsil mingitest kontrollitud ruumidest ja punkritest. Aga eks Reinsalu võtabki kõigil teemadel sõna peale maaelu,» ütleb Kaljulaid.

Riigikogu saadiku sõnul on sarnaseid uimastite testimise programme proovitud lisaks Suurbritanniale ka Hollandis, Austrias, Šveitsis, Belgias, Hispaanias, Portugalis. «See, kas Eestis oleks see teema, tuleks muidugi eraldi analüüsida,» tõdeb Kaljulaid.

Varem Keskerakonna ridadesse kuulnud poliitik ütleb, et tema eesmärk ei olnud arutada riiklikku narkopoliitikat, vaid käia välja idee Tallinna ööelu turvalisemaks korraldamiseks.  Samas nendib ta, et Eesti senine range narkopoliitika on pigem ebaõnnestunud.

«Suuresti küll. Meie näitajad on olnud Euroopaga võrreldes väga kehvad: meie suremus proportsionaalselt oli Euroopas üks suuremaid. Üks põhjus on ka uimastipoliitika, mis on kantud sellist 1980ndate Nancy Reagani «just say no -poliitikast». Pikki aastatid usuti, et kui noori pidevalt manitseda ja hirmutada, siis see muudab pilti. Tegelikult ei muuda. Aga mulle tundub, et viimastel aastatel on mingi positiivne muutus selles suunas siiski toimunud.» 

Kaljulaidi sõnul peaks valitsus keskenduma praegu siiski koroonakriisi lahendamisele. «On väga kahetsusväärne, et peaminister ja välisminister ei teinud märkamagi seda, et minu põhiline jutt oli mujal. Reaalne olukord on see, et tuhanded kultuuri- ja meelelahutusvaldkonna inimesed  on hetkel kas täielikult ilma tööta või siis on nende sissetulekud vähenenud peaaegu nulli. Isegi Eesti kõige populaarsematel artistidel, nagu näiteks Koit Toome, ei ole esinemisi ja kontserte.»