Peaminister Jüri Ratas tutvustas riigikogule järgmise 15 aasta prioriteete
Täiendatud!

Peaminister Jüri Ratas (Keskerakond) riigikogus.

FOTO: Tairo Lutter

​Peaminister Jüri Ratas esitas riigikogule Eesti pikaajalise arengustrateegia «Eesti 2035» ning vastas ka parlamendisaadikute küsimustele peamiste strateegiate, aga ka investeeringute ja õpetajate palkade kohta. Strateegia on tihedalt seotud riigieelarve protsessiga ning aluseks järgmise perioodi eurorahade planeerimisel.

Ratas toonitas, et pikaajaline arengustrateegia hakkab suunama riigi järgmise 15 aasta otsuseid ning saab aluseks nii eurotoetuste planeerimisele kui ka riigieelarve protsessile.

Strateegias on välja tood viis olulist strateegilist sihti: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed; Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud; Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond; Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik ning Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.

Ratas toonitas riigikogu liikmete küsimustele vastates, et ka järgmise aasta riigieelarves on lähtutud nendest prioriteetidest, näiteks panustades siseturvalisusele (kolm meditsiinikopterit, rannakaitse tugevdamine), teadus- ja arendustegevuse rahastamine mahus üks protsent sisemajanduse kogutoodangust. Ta lisas, et Eesti hoiab tugevat positsiooni Euroopa Liidus, NATOs, samuti minnakse appi ka eakatele (erakorraline pensionitõus). 

Üldsõnaline strateegia 

«Need on väga olulised komponendid minu meelest,» sõnas Ratas. Peaministri sõnul on raske vastu vaielda sellele, et soovime elada riigis, kus inimesed on tegusad, ühiskond hooliv ja elukeskkond kõigi vajadusi arvestav ning majandus uuendusmeelne ja riigivalitsemine inimesekeskne. Ratase sõnul tuleks kõiki neid sihte meeles pidada nii riigikogus kui ka valitsuses otsuste langetamisel. 

Riigikogu liige Annely Akkermann märkis aga, et dokument on üldsõnaline. «Ma jõudsin selle dokumendi läbi lugeda ja olen varasemalt osalenud ka strateegia seminaridel. Strateegia on teatavasti selgete eesmärkidega tegevusplaan ja selles dokumendis on viis eesmärki: Eestis elavad arukad inimesed. Ühiskond on hooliv, majandus on tugev, elukeskkond on turvaline ja kvaliteetne, ja Eesti on usaldusväärne ja inimkeskne. Need on nii üldised, et nad sobivad sama hästi kui Eestile ka Korea Rahvademokraatlikule Vabariigile,» märkis Akkermann. 

Samuti heideti peaministrile ette, et peaministri soov riigikogus pikaajalisi sihte tutvustada laekus riigikogulastele liiga lühikese etteteatamisajaga, mistõttu ei saa küsida sisulisi küsimusi. «Kui tahame sisulist artuelu eesmärkide üle, miks ei oleks võinud seda eelmisel nädalal meile öelda, oleksime saanud korralikult ette valmistada küsimused,» näitlikustas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht Indrek Saar. 

Kaja Kallase (Reformierakond) sõnul oleks mõistetav niisuguse lühikese etteteatamisajaga teha poliitiline avaldus näiteks siis, kui peaminister soovib ametist tagasi astuda. «See peaks olema Jüri Ratase valitsuse kõige olulisem dokument, aga see kindlasti seda ei ole,» lisas Kallas. 

Õpetajate palgatõusuks raha pole 

Parlamendisaadikud uurisid ka õpetajate palgatõusu kohta. Ratase kinnitusel selleks valitsusel raha pole. Ratas sõnas, et sel aastal on paljud inimesed kaotanud töö, erasektoris on palku vähendatud. «Et minu meelest täna minna välja palgafondi tõusuga järgmiseks aastaks, see ei ole lihtsalt meil täna rahaliselt võimalik [tõsta õpetajate palka],» sõnas Ratas.

Peaminister lisas, et nii eelmises kui ka selles koalitsioonis on viimase nelja aasta jooksul tõstetud õpetajate palka ja õpetajate palga alammäära üle 300 euro. «Arvan, et see on päris tugev tõus olnud,» sõnas Ratas. 

Eelnõu üleandmisele järgnevad arutelud ja strateegia vastuvõtmine riigikogus. Pärast seda kinnitab valitsus strateegias kirjeldatud eesmärkide elluviimiseks tegevuskava. Strateegia «Eesti 2035» viiakse ellu eelkõige valdkonna arengukavade ja programmide kaudu ning seda saavad strateegilise planeerimise lähtealusena kasutada ka kohalikud omavalitsused ning avaliku, vaba- ja erasektori organisatsioonid.

Dokumenti koostati üle kahe aasta ning sellesse andis panuse 17 000 inimest. «Nende kahe aasta jooksul on toimunud üle Eesti ligi 30 töötuba ning üle-eestiline arvamuskorje, kus on saanud oma arvamuse välja öelda lisaks poliitikutele, ametnikele, teadlastele ja vabakonna esindusorganisatsioonidele paljud Eesti inimesed,» näitlikustas Ratas. 

Valitsus kiitis «Eesti 2035» arengustrateegia heaks eelmisel neljapäeval. 

«Me ei soovi, et strateegia jääks riiulile tolmu koguma, seega oleme koondanud sellesse peamised muutused ja tegevused sihtide saavutamiseks ning seadnud väga selged mõõdikud, mida regulaarselt jälgime. Näiteks on selleks inimeste tervena elatud aastate näitaja kasv, ülekaaluliste osakaal, elukestvas õppes osalemise määr või ka Eesti koht üleilmses ettevõtlusvabaduse edetabelis,» selgitas peaminister Ratas. 

Strateegia «Eesti 2035» koostamise, elluviimise ja muutmise koordineerimise eest vastutab riigikantselei koostöös rahandusministeeriumiga.

Tagasi üles
Back