VIDEO ⟩ Erikomisjonis lahati e-residentsuse murekohti
Vaata täispikka istungit

Jürgen Ligi.

FOTO: Madis Veltman Postimees / Scanpix

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonis arutati täna kahte teemat, millele on tähelepanu juhtinud riigikontroll: e-residentsuse tulemuslikkus ning maaelu edendamiseks rakendatavad kriisimeetmed. 

Riigikontrolli kontrolliaruandest «E-residentsuse programmi tulemuslikkus» selgus,  et e-residentsuse programmi tulud ületavad kulusid ligi 10 miljoni euro võrra, kuid programmi kaudu saadav tulu sõltub väikesest hulgast ettevõtetest. Nimelt pärineb 95 protsenti tuludest kuuelt protsendilt ettevõtetelt.

Eesti on e-residentsuse programmi esimese viie aasta jooksul andnud elektroonilise dokumendi (digi-ID) ca 63 000 välismaalasele 174 riigist. Digi-ID võimaldab neil kasutada Eesti avalikke e-teenuseid ja luua ettevõte, kuid aruanne näitab probleemina, et e-residendi digi-ID on välja andnud ka välismaalastele, kellel on välisriigis kehtiv kriminaalkaristus.

Riigikontroll tõi välja murekohad nii e-residentsuse taotlejate eel- kui ka järelkontrollis. Näiteks suudab politsei- ja piirivalveamet (PPA) tuvastada, kui e-residentsuse taotlejal on Eestis kehtiv kriminaalkaristus või ärikeelt, kuid samas on PPA-l keeruline tuvastada, kui e-residendiks soovib saada isik, kel on kehtiv kriminaalkaristus välisriigis. Samuti ei kontrolli PPA ega maksu- ja tolliamet (MTA), kas e-residendiks soovijal on välisriigis (välja arvatud Soome) kehtiv ärikeeld. Tõsi, üksikisikute kohta saab küll teha päringuid, kuid suuremamahulisem kontroll nõuaks riikidevahelist koostööd. 

Riigikontroll soovitas pidada järjepidevat, ühetaolist ülevaadet programmi kogukuludest ja -tuludest; tagada PPA-le IT-lahendused, mis võimaldaks teha masspäringuid vajalikesse registritesse; kaaluda, kas kasutada e-residentsuse taotlejate ja e-residentide puhul senisest rohkem pööratud tõendamiskohustust. 

Siseminister Mart Helme (EKRE) märkis, et e-residentsuse ja e-riigi teema on suuresti propaganda, mida kasutatakse Eestile maine loomisel. «Praktilises elus põrkame kokku probleemidega,» nentis ta, lisades, et kõigile probleemidele pole võimalik Eestist, samuti ka PPAs ja siseministeeriumis kiiret lahendust leida. Helme lisas, et andmete ristkasutus on suur probleem nii Eestis kui ka Euroopa Liidus. 

Helme sõnul on nii riikide tehnoloogilised, seadusandlikud kui ka poliitilise tahte tasemed erinevad. Samas avaldas ta lootust, et ka järgmise aasta riigieelarves on IT-lahenduste arendamiseks miljoneid eraldatud, kuid see pole selgelt piisav läbimurde saavutamiseks. 

PPA juht Elmar Vaher märkis, et suur probleem projekti valimisel on olnud kaadrivoolavus. Ta lisas, et pööratud tõendamiskohustus, millele riigikontroll viitas, on juba kasutusel, kuid – nagu riigikontroll viitas – kasutatakse seda liiga vähe. Teistest riikidest e-residentide kohta andmeid saades peab Vaheri sõnul olema tagatud võimalus, et saaks päris andmeid. Näiteks kas Venemaalt pärit ärimees esitas õiged karistusregistri andmed või mitte. 

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juht Ruth Annus lisas, et pole mõtet küsida tõendeid, mille õigsuses ja ehtsuses pole võimalik veenduda. 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut, kes osales erikomisjonis väliskaubandus- ja IT-ministri Raul Siemi (EKRE) asemel, märkis, et riigikontrolli välja toodud e-residentsuse riskides ei näe ta midagi, millest varem pole räägitud. «Riskid on alati olemas,» tõdes ta, lisades, et projekt toob raha Eestile sisse ning kui asi on tulus, tuleb sinna investeerida. 

Maaelu toetamine koroonakriisis

Teise teemana käsitles komisjon Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) rakendatavate kriisimeetmete elluviimist.

Hiljuti avaldas riigikontroll ülevaate, kust selgus, et kevadel vastu võetud lisaeelarvest Maaelu Edendamise Sihtasutusele (MES) eraldatud laenuraha on läinud ka investeerimislaenudeks. Nii on esialgne kriisimeede saanud hoopis muu eesmärgi kui riigikogus heaks kiideti. 

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni Jürgen Ligi sõnul on riigikogu eksitatud MESi lisaraha kasutamise põhjendustega ja olukord ei vasta sellele, mis oli koroona-lisaeelarve püstitatud eesmärk. «Piirangute ja likviidsuse probleemi leevendamise asemel on taotletud muud, aga nii ei tohiks täitevvõim parlamendilt raha küsida,» sõnas Ligi. 

Sotsiaaldemokraat Kalvi Kõva sõnas, et kui riigikogu on teinud otsuse, tuleb täita otsust, mis on seletuskirjas ning kui tahetakse seda muuta, tuleb tulla uuesti riigikokku. Antud juhul oleks olnud see oluline, kui maaeluministeerium võimaldas ettevõtetele määratud käibelaenu hoopis investeerimislaenudeks anda. Seda olukorras, kus lisaeelarves eraldatud rahaga taheti aidata ettevõtetel jooksvate kulude katmisega seotud probleeme lahendada. 

Maaeluminister Arvo Alleri (EKRE) sõnas, et KredEx ei toeta põllumehi mitte ühegi sendiga ning nii on turutõrke olukorras kriisimeede väga oluliselt oma eesmärgi täitnud. 

Kevadises koroonakriisi lisaeelarves otsustas valitsus eraldada 200 miljonit eurot Maaelu Edendamise Sihtasutusele kriisimeetmeteks. 100 miljonit eurot oli mõeldud käibelaenudeks ja 50 miljonit eurot põllumaa kapitalitehinguteks.

Loe lähemalt:

Tagasi üles
Back