Seeder: opositsiooni kriitika ja sisutühjad algatused riigikogus ei aita Eestit edasi viia (2)
10. oktoober 2020, 12:46
Täna toimub Isamaa volikogu. Sedapuhku pidas erakonna esimees Helir-Valdor Seeder Eesti poliitilisest olukorrast ka kõne. Seeder leiab, et laenu ja laenukoormust ei tohiks karta, küsimus on pigem selles, kui otstarbekalt laenu kasutatakse. «Isamaa on olnud erakond, kes peab antud lubadusi ning arendab edasi juba tehtud asju,» lausus Seeder.
«2021. aasta riigieelarve on suurel määral Isamaa nägu. Selles panustatakse riigikaitsesse, toetatakse ettevõtlust ning teadus- ja arendustegevust,» leiab Seeder.
Seeder leiab ka, et laenu ja laenukoormust ei pea praeguses kriisiolukorras paaniliselt kartma. «Täna on küsimus selles, milleks ja kui otstarbekalt seda võetud laenu kasutatakse. Erinevalt paljudest «heade aegade» eelarvetest, mil on lihtsalt aasta-aastalt kulutusi suurendatud on tuleval aastal näha selgeid prioriteete ja eesmärke, millest vaatavad vastu Isamaa näojooned,» lausus erakonna esimees.
«See volikogu toimub samas kohas, kus me kiitsime heaks koalitsioonileppe ja -partnerid. Oleme tasakaalustav jõud, kes ohjab koalitsioonipartnerite vabameelset raha jagamise soovi ning liigselt tsentraaliseeritud ja võimutäiust nautivat poliitika ellu viimist. Vaatamata erimeelsustele mõnedes küsimustes on koalitsioon teo ja töövõimeline,» rääkis Seeder.
Isamaa esimees selgitas, et Eesti suurim väljakutse on tervise- ja majanduskriisist väljumine ja julgeoleku tagamine. «Opositsiooni kriitika ja sisutühjad algatused riigikogus ei aita Eestit edasi viia ega ole alternatiiv praegusele valitsuskoalitsioonile,» lausus Helir-Valdor Seeder.
Postimees avaldab väljavõtte Helir-Valdor Seederi kõnest.
Isamaa viib ellu enda valimislubadused, lahendab Eesti elulisi probleeme ja tasakaalustab partnereid
«2021. aasta riigieelarve on suurel määral Isamaa nägu. Selles panustatakse riigikaitsesse, toetatakse ettevõtlust ning teadus- ja arendustegevust.
Mul on hea meel, et me oleme ühelt poolt suutnud silmas pidada vastutustundliku eelarvepoliitikat ning taganud, et 2024. aastaks on oodata väiksemat võlakoormust ja eelarve defitsiiti kui algsete prognooside kohaselt. Laenu ja laenukoormust ei pea praeguses kriisiolukorras paaniliselt kartma. Täna on küsimus selles, milleks ja kui otstarbekalt seda võetud laenu kasutatakse. Erinevalt paljudest «heade aegade» eelarvetest, mil on lihtsalt aasta-aastalt kulutusi suurendatud on tuleval aastal näha selgeid prioriteete ja eesmärke, millest vaatavad vastu Isamaa näojooned.
Riigikaitse. Esialgse rahandusministri esitatud riigikaitsekulutuste kärpimise ettepaneku asemel säilitame stabiilse riigikaitse rahastamise 2021. aastal, mis tähendab läbi ajaloo suurimat kaitseeelarvet suuruses 645 miljonit eurot. Sellega tagame Kaitseväe ja Kaitseliidu arengu, liitlaste vastuvõtukulud ning kaitseinvesteeringute programmi täitmise. Ühtlasi alustame 2022. aastal rannakaitsevõimekuse täiustamist. Isamaa on läbi aastakümnete hoidnud ära erinevate koalitsioonipartnerite uitmõtteid kaitsepoliitikas – olgu selleks elitaarse palgaarmee loomine või siis enne tänavusi eelarvekõnelusi välja pakutud kärped. Paljuski tänu sellele oleme säilitanud Eesti stabiilsuse ja usaldusväärsuse riigikaitseküsimustes. Kaitsekulud ei ole asi iseeneses, vaid nende eesmärk on Eesti kaitsevõimekuse pidev arendamine keerulises julgeolekuolukorras.
Isamaa on olnud erakond, kes peab antud lubadusi ning arendab edasi juba tehtud asju. 2018. aastal seadsime eesmärgiks teadus- ja arendustegevuse rahastamise suurendamise 1%-le SKPst. See on sisulise tähendusega saavutus. Eesti suguse väikeriigi majandusareng sõltub suurel määral sellest, kas me suudame teha järgmise arenguhüppe ning suurendada meie ettevõtluse (majanduse) ja teaduse konkurentsivõimet.
Sama oluline on ka haridusvaldkond kus tõstaksin esile ülikoolidega sõlmitud kõrghariduslepingute rahastamise suurendamist ja rahvusteaduste täiendava rahastamist. Lisaks panustamine eesti keele õpetamisse muukeelsetes lasteaedades ja koolides.
Oluline on ka 2021. aastal kavandatav pensionitõus. Järgmisel aastal tõuseb pensionide baasosa 16 euro võrra. See suurendab meie eakate igakuist sissetulekut. Väärtustamaks laste kasvatamist tõstetakse Isamaa eestvedamisel ka niinimetatud emapensioni osa 3,55 euro võrra lapse kohta kuus. Emapension loodi 2011. aastal Isamaa eestvedamisel ning uuest aastast plaanitav laste osatähtsuse tõstmine pensionis on ennekõike väärtuspõhine küsimus. Pensionitõus on tulevikku silmas pidades jätkusuutlik ning seda finantseeritakse sotsiaalmaksu laekumisest.
Eelarve oluline prioriteet on ka ettevõtluse toetamine ja majanduskriisi mõjude leevendamine ning tervisekriisiga toime tulek. Eraldi meetmed on välja töötatud ning neid rakendatakse EAS-i, Kredexi ja MES-i kaudu.
See volikogu toimub samas kohas, kus me kiitsime heaks koalitsioonileppe ja -partnerid. Oleme tasakaalustav jõud, kes ohjab koalitsioonipartnerite vabameelset raha jagamise soovi ning liigselt tsentraaliseeritud ja võimutäiust nautivat poliitika ellu viimist. Vaatamata erimeelsustele mõnedes küsimustes on koalitsioon teo ja töövõimeline.
Isamaa elluviidav mõistlik ja sihikindel rahvuslik-konservatiivne poliitika lähtub Eesti pikaajalistest huvidest ja kujundab valitsuskoalitsiooni sisulise pealiini. Ilma praalimiseta lõpptulemusele orienteeritud tegevus on tulemuslikum kõlavatest loosungitest ja ka opositsiooni hambutust kriitikast.
Opositsiooni kriitika ja sisutühjad algatused Riigikogus ei aita Eestit edasi viia ega ole alternatiiv praegusele valitsuskoalitsioonile. Eesti suurim praegune väljakutse on tervise- ja majanduskriisist väljumine ja julgeoleku tagamine. Pingutagem selle nimel!»