Ratas: haiguspäevade hüvitamise muudatust eelarves ei ole

Peaminister Jüri Ratas riigikogu infotunnis.

FOTO: Madis Veltman

Ehkki haiguspäevade hüvitamise süsteemi muutmine oli üheks vaidluskohaks eelarvekõnelustel, kinnitas reaminister Jüri Ratas (Keskerakond) tänases riigikogu infotunnis, et haiguspäevade hüvitamise muudatust eelarves sees ei ole. 

«Haiguspäevade muudatust ei ole hetkel eelarves sees,» kinnitas Ratas vastuseks riigikogu liikme Helmen Küti (SDE) küsimusele. Ratas meenutas, et haiguspäevade hüvitamise erimeede kevadises koroonakriisis oli ajutine. 

Ehkki haiguspäevade hüvitamine esimesest päevast soosiks seda, et inimesed ei tule haigena tööle, kartes kaotada sissetulekut, konkreetset otsust plaani valitsusel veel ei tule.

Ratase sõnul on sotsiaalminister Tanel Kiik (Keskerakond) valitsusele tutvustanud mitmeid alternatiive, konkreetsete kokkulepeteni valitsus jõudnud pole. «Need arutelud peavad jätkuma,» avaldas Ratas lootust. 

Eelarvekõneluste käigus arutas valitsus ka haiguspäevade hüvitamise süsteemi muutmist. Eriolukorra ajal hüvitas valitsus kahe kuu jooksul ka kolm esimest haiguspäeva. See läks riigile maksma seitse miljonit eurot. «Toona oli üks väga selge eesmärk: et kõik, kes tunnevad mingisugustki sümptomit või viirusnähtu, jääksid koju,» meenutas peaminister Jüri Ratas tänasel valitsuse pressikonverentsil. Samas oli siis selge kokkulepe, et tegu on ajutise meetmega ning seadust muutma ei minda. 

Ehkki rahandusminister Martin Helme (EKRE) pidas seda meedet õigeks, märkis ta, et sellel oli krõbe hinnalipik. Täna alanud eelarvearutelul on haigushüvitise süsteemi muutmine ühe teemana laual.

Sotsiaalminister Tanel Kiik (Keskerakond) on teinud ettepaneku muuta süsteemi jäädavalt nii, et hüvitist makstakse alates teisest haiguspäevast. Kui tööandja hüvitaks viis päeva ning hüvitise maksmist jätkaks haigekassa, tähendaks see riigile üheksa miljonit eurot lisakulu. Kui tööandja hüvitaks neli päeva, oleks riigi lisakulu 15 miljonit eurot, rääkis Kiik Eesti Rahvusringhäälingule.

Hüvitis alates teisest päevast 

Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas märkis, et tööandjad eelistavad süsteemi, kus vähemalt esimene haiguspäev jääb töövõtja kanda. «Kogemuste põhjal võib öelda, et see vähendab oluliselt süsteemi kuritarvitamist. Raha on tervishoius alati vähe ning ka haigekassa pikaajaline rahastusmudel tohutu surve all,» selgitas Aas.

«Muidugi ei soovi ükski mõistlik tööandja, et haige inimene tööle ilmub. Aga vastutust ja rahalist koormust peaks kandma nii töövõtja, tööandja kui riik solidaarselt,» toonitas Aas. 

Praegu hüvitatatakse töötajale haiguspäevi alates neljandast päevast. Neljanda kuni kaheksanda päeva eest tasub tööandja ning alates üheksandast haiguspäevast haigekassa. 

Sotsiaaldemokraadid nõuavad hüvitist esimesest haiguspäevast

Valitsus peaks tegutsema kiirelt selle nimel, et töötajatele makstaks haigushüvitist alates esimesest haiguspäevast ja seda 80 protsendi ulatuses tema palgast, teatasid sotsiaaldemokraadid ajakirjanikele saadetud pöördumises. 

Sotsiaaldemokraatide ettepaneku järgi võiks esimesed kaheksa haiguspäeva töötajale tasuda koostöös riigi ja tööandjatega nii, et 40 protsenti haigestunud inimese töötasust hüvitab haigekassa ja teise 40 protsenti tööandja. Sealt edasi kannab kulud haigekassa. 

«Sügisene haigusteperiood läheneb ja Covid-19 nakkuse levik kasvab, kuid haiguspäevade hüvitamist nakkuskahtlusega inimesele ei ole valitsus suutnud paika panna. Vaja on lahendust, mis annaks nii töötajale, tööandjale kui ka näiteks perearstile selguse ja kindluse haiguslehtede võtmise ja andmise osas,» teatas Sotsiaaldemokraatliku erakonna juht Indrek Saar. 

Töölt koju jäämine tähendab aga sissetuleku vähenemist. «Ei saa eeldada, et kõik inimesed kergemate haigusnähtude korral kodus püsivad. Risk, et osa nakatunuid läheb tööle, on suur. Selleks, et säästa inimeste tervist ning piirata nakkushaiguste levikut tööl, tuleb kokku leppida uus haiguspäevade hüvitamise skeem,» lisas endine tervise- ja tööminister, sotsiaaldemokraat Riina Sikkut. 

Sotsiaaldemokraatide ettepaneku järgi tuleks pärast 1. maid 2022 kahe viirusteperioodi andmeid analüüsida, et aru saada, kui palju võetakse väga lühikesi haiguslehti, kas täiskasvanute hulgas on hingamisteede haiguste levik vähenenud, kas haigena tööl käimine on vähenenud jne, ning vajadusel haiguspäevade hüvitamist muuta.

Tänases riigikogu infotunnis vastasid parlamendisaadikute küsimustele peaminister Jüri Ratas, majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning siseminister Mart Helme.

Tagasi üles
Back