Sõerd: viis miljardit raisatakse ära igapäevakuludeks, investeeringuid on vähe (16)

Toimetas Carl-Robert Puhm
Copy
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (Reformierakond)
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (Reformierakond) Foto: Jaanus Lensment

Riigikogu liige Aivar Sõerd (Reformierakond) ütleb, et valitsus viib eelarve küll suurde puudujääki, kuid uusi investeeringuid on vähe. Sõerdi sõnul võetakse kahe aasta jooksul üle viie miljardi laenu, mis kulub peamiselt jooksvate kulude katteks.

«Nii nagu võis ka arvata, suureneb eelarveläbirääkimiste tulemusena järgmisel aastal (varem rahandusministeeriumi poolt - toim ) prognoositud puudujääk 1,7 miljardilt eurolt 2 miljardi euroni. Tänavune eelarvepuudujääk on 1,75 miljardit eurot,» selgitab riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Sõerd.

Tema sõnul võtab riik suurenevate kulude katteks ka järjest rohkem laenu. «Suvise majandusprognoosi järgi pidi laenuraha tuleval aastal kuluma 1,950 miljardit eurot, nüüd on laenuraha vajadus kasvanud 2,4 miljardi euroni. Olgu lisatud, et tänavu on uut laenuraha juba võetud 2,86 miljardit eurot - seega kahe aasta peale kokku tuleb laenuraha vajadus üle 5 miljardi euro.»

Endine rahandusministri hinnangul on tänavu kaetud laenuga jooksvaid kulusid ja pilt ei lähe palju paremaks ka järgmisel aastal.

«Tänavu läheb laenuraha põhiliselt jooksvateks kuludeks ja avaliku sektori kulude kasvuks. Laenuraha kasutamisel on uute investeeringute osa tänavu mikroskoopiline, kriisileevenduse meetmeid on ehk viiendik laenurahast. Nii nagu tänavu, nii läheb ka järgmisel aastal raha põhiliselt igapäevasteks kuludeks, uusi investeeringuid on näpuotsaga. Seega 5 miljardit eurot laenuraha lihtsalt kulub kahe aastaga ära ja midagi nähtavat või tuleviku tarbeks olulist pole selle laenurahaga plaanis ette võtta.»

Sõerd ootaks valitsuselt veel rohkem investeeringuid. «Uutest investeeringutest mainiti pressikonverentsil ära mõned üksikud objektid. Kõigepealt mõned tervishoiutaristu objektid, kuhu ilmselt suurem osa vajaminevast rahast suunatakse siiski EL eelarverahadest. Kaitsekuludele lisatakse 30 miljonit eurot, 56 miljonit eurot lisatakse teadusraha, 60 miljonit eurot IT-valdkonda,» kommenteerib riigikogu saadik.

«Teede rahastuses paistab tulevat seisak, sest järgmise aasta objektidest mainiti ära vaid 26 miljonit eurot maksev Tartu kahetasandiline ristmik ja 18 miljonit eurot maksev Kärevere-Kardla maanteelõik. Aga teede projekteerimiseks pidi kuluma koguni 5 miljonit eurot! See kõik on tühine osa laenumiljarditest.Erapartnerluse projektiga (PPP) ehitatavatest maanteedest ja eelarverevisjonist pole enam juttugi. Varasem bluff ja kõlavad lubadused on unustatud.» 

2005.-2007. aastal rahandusministri portfelli kandnud reformierakondlane tuletab meelde, et algselt planeeriti järgmisel aastal hakata puudujääki vähendama. «Majanduslanguse põhi, kriisi leevendamise meetmete kulu ja seega ka eelarvepuudujäägi tipp pidi jääma tänavusse aastasse, aga eelarvepuudujääk järgmisel aastal hoopis süveneb. Eelarvepositsiooni parandamise meetmed jäävad kaugesse tulevikku, põhiliselt 2024. aastasse.»

«Kokkuvõtlikult, tulevikuks võetakse miljarditesse ulatuvad laenukohustused ja üle viie miljardi euro laenuraha kulub kahe aastaga lihtsalt kuhugi ära. Ikka põhiliselt selleks, et kasvatada läbivalt valitsussektori kulusid tavatus ja majanduslikult keerulisele ajale mittekohases tempos,» lõpetab Sõerd.

Kommentaarid (16)
Copy
Tagasi üles