VIDEO, GALERII JA BLOGI ⟩ Valitsus tutvustas järgmise aasta riigieelarvet

Valitsus kiitis täna heaks 2021. aasta riigieelarve eelnõu ja kinnitas riigi eelarvestrateegia aastateks 2021-2024. Valitsus annab eelarvedokumendid riigikogule üle homme.

Järgmisel aastal on riigieelarve kulutuste maht pea 13 miljardit eurot ja tulude maht üle 11 miljardi euro. Valitsussektori investeeringute maht küündib 2021. aastal ligikaudu 1,9 miljardi euroni.

Peaminister Jüri Ratase (Keskerakond) sõnul on eelarve eesmärk seljatada koroonakriis ning panustada majanduse kiiresse taastumisse. Silmapiiril on ka pikemate eesmärkide täitmine. 

«Selleks investeerime näiteks teadus- ja arendustegevusse esmakordselt ühe protsendi oma sisemajanduse kogutoodangust ning panustame järgmisel aastal tugevalt rohe- ja digipöördesse ning taristusse,» ütles Ratas. 

2021. aastal suunatakse raha haiglate Tallinnas ja maakonnakeskustes ning Eesti Varude Agentuuri loomiseks riigi kriisivarude paremaks kindlustamiseks.

Järgmisel aastal tõuseb keskmine vanaduspension 20 euro võrra, jõudes 544 euroni. 

Ratas rõhutas, et praegune kriis erineb varasematest selle poolest, et meie majanduse väljavaateid ümbritseb endiselt äärmiselt suur ebakindlus ning samas valitseb üksmeel, et riiklik sekkumine on hädavajalik. «Tänavu koostasime sügisel ka riigi eelarvestrateegia aastatel 2021-2024, millega kinnitame oma pühendumist naasta kriisi möödudes võimalikult kiiresti eelarve tavapäraste reeglite juurde,» sõnas peaminister.

«Me peame jätkama ja keskenduma sellele, kuidas luua meie majanduses uusi kasvuvõimalusi uute ja tarkade investeeringute toel. Kiirendame ettevalmistatud avaliku sektori projektide elluviimist ja aitame edendada erainvesteeringuid,» sõnas rahandusminister Martin Helme. 

Riigikogu aseesimehe ja erakonna Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul on tänavune eelarve vastutustundlik kriisiaja eelarve, mille eesmärk on aidata Eestil tervise- ja majanduskriisist võimalikult kiiresti väljuda. Seeder tõi välja ka riigikaitse stabiilse rahastamise ja laste eest saadava pensionilisa suurendamise.

Maksutulu kasvab järgmisel aastal 9,3 miljardile eurole võrreldes ligikaudu 9 miljardi euroga tänavu. Maksukoormus langeb järgmisel aastal 32,7 protsendile SKPst võrreldes 33,8 protsendiga aastal 2020.

Euroopa Liidu toetusi on 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud ligikaudu 1,4 miljardit eurot.

Mahukad leevendusmeetmed ja kriisi tõttu vähenev maksutulu viivad eelarve puudujääki, mida on valitsus otsustanud järgnevatel aastatel vähendada, et tasakaalu poole liikuda. Struktuurne puudujääk tähendab majandusele arvestatavat stiimulit, mis aitab kriisi mõju pehmendada.

Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt puudujäägis 6,7 protsendiga SKPst ja struktuurselt 6,6 protsendiga SKPst. 2022. aastal väheneb kava kohaselt valitsussektori struktuurne eelarvepuudujääk 4,9 protsendile SKPst ja nominaalne puudujääk 5,4 protsendile SKPst, 2023. aastal struktuurselt 3,3 protsendile SKPst ja nominaalselt 4,3 protsendile SKPst ning 2024. aastal struktuurselt 1,3 protsendile SKPst ja nominaalselt 2,5 protsendile SKPst.

Eesti valitsussektori võlakoormus kasvab, kuid jääb 2021. aastal ikka Euroopa Liidu madalaimaks. Kriisi tõttu tekkinud eelarve puudujääki ja elavdamismeetmeid on kavas rahastada võlakirjaemissioonide ning laenudega. Järgmisel aastal on valitsussektori võlakoormus 6,6 miljardit eurot ehk 23,6 protsenti SKPst. Prognoosi järgi võtab riigikassa 2021. aastal laenude ja võlakirjadega täiendavaid kohustusi 2,3 miljardit eurot.

2021. aasta riigieelarve eelnõu ja seletuskiri ning riigi eelarvestrateegia aastateks 2021-2024 lõplikud dokumendid valmivad kolmapäevaks. Homme annab peaminister riigieelarve eelnõu üle riigikogule.

Valitsus pidas täna istungi, kus olid teemadeks 2021. aasta riigieelarve eelnõu, aastate 2021-2024 riigi eelarvestrateegia ning 2020. aasta riigieelarve muudatused.

Istungile järgneval pressikonverentsil tutvustasid järgmise aasta riigieelarve eelnõud ja aastate 2021-2024 riigi eelarvestrateegiat peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme ja erakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.

Tagasi üles
Back