Eesti 200 tuli välja riigieelarve investeerimissoovitustega

Kristina Kallas.

FOTO: Eero Vabamaegi/Postimees

Eesti 200 teatas pressiteates, et erakonna juhatus võttis vastu otsuse, mille järgi esitatakse ettepanekud investeeringute planeerimiseks 2021. aasta riigieelarvesse ning valitsuses arutelul olevasse riigieelarve strateegiasse. Soovituste fookuses on innovatsioon, rohepööre, personaalse riigi arendamine ning tervishoiusüsteem.

Erakonna arvates peab järgmise aasta riigieelarve ja valitsuse strateegia koos laenu investeeringute plaaniga võtma pika vaate, tänase kriisi lahendamise kõrval vaatama ka juba tulevikku ning lähtuma viirusest tingitud suurte muutuste vajaduse nii majanduses, riigihalduses, hariduses kui tervishoius.

«Kriisi lühiajaline reguleerimine jäi kevadesse ja enam ei ole mõistlik rapsida ja raha laiali loopida,» selgitas Eesti 200 nägemust erakonna esimees Kristina Kallas. «Valitsusele on nõu andnud majanduseksperdid ja ka huvigrupid, meie esitasime oma nägemuse riigi investeeringutest juba kevadel. Valitsusel on palju, kust maha spikerdada, kuigi seni pole pika plaani kuskilt kosta olnud. Praegu on parim aeg innovatsiooniks nii majanduses, hariduses, tervishoius kui riigijuhtimises,» selgitas Kallas.

Eesti 200 tahab riigi investeeringuid hariduse innovatsiooni, rohepöördsesse, personaalse riigi arendamisesse ning tervishoiusüsteemi. Täpsemalt tõi erakond välja järgmised soovitused:

  • Eraldada suurusjärgus 20 miljonit eurot kõiki Eesti üldhariduskoole ja kutsekoole ühendava distantsõppe digiplatvormi välja töötamiseks ja koolides rakendamiseks. Investeeringud tuleb suunata koolide distantsõppe programmi välja arendamisesse, mis ka päriselt looks digivahendite abil distantsil toimuva õppe parimad võimalused kõikides meie koolides. Maailma esimene üldhariduse õppe digiplatvorm loob lisaks ka võimalused maailma tipus oleva Eesti üldhariduse ekspordiks.
  • Personaalse e-riigi projekti käivitamiseks eraldada suurusjärgus 10 miljonit eurot ühtse riiklike ja kohalike avalike teenuste teenindusleti välja arendamise pilootprojekti käivitamiseks. Eesmärgiks on disainida ümber kogu riiklike teenuste osutamine, peita riigi ja kohaliku tasandi administratiivne keerukus inimese eest ära ja luua igaühe vajadustest lähtuv personaalse riigi tugisüsteem.
  • Riiklikeks investeeringuteks planeerida 100 miljoni euro eraldamine kiire ja kvaliteetse internetiühenduse loomiseks kõikidesse Eestimaa kodudesse. Vajadus kvaliteetse internetiühenduse järele on suurem, kui vaid praegu planeeritud viimase miili projekt ette näeb. Ettevõtete toimimine ja majandustegevus ning ka töö tegemine liigub aina enam internetti, Eesti ettevõtted on maailmas e-lahendustes innovaatorid, peab Eesti olema ka lihtsalt parima internetiühendusega riik maailmas.
  • Eraldada suurusjärgus 3 miljonit eurot esmatasandi meditsiinisüsteemis patsiendi digitaalse teekonna platvormi loomiseks. Tervishoiukriisides, nagu COVID-19 puhul ilmnes, on oluline tervishoiusüsteemi kiire reageerimine patsiendi pöördumistele ning eriti puudutab see just esmatasandi arstiabi. Kaasnevalt tuleb rajada kaugnõustamise võimalus, mis seni on organiseeritud ad hoc. Esialgsele investeeringule lisandub süsteemi haldamise kuli 1-2 miljonit eurot aastas.
  • Alustada investeeringutega rohepöördesse. Riigieelarve strateegiasse planeerida riigi osalus Hiiumaa ja teiste projektide tasemel olevatesse suurtesse tuuleparkidesse 500 GWH võimsuse ehitamiseks. Riigipoolne panus tuuleparkide investeeringutesse on suurusjärgus 166 miljonit eurot ning tuuleparkide arendus toimub koos Eesti erainvestoritega. Lisaks tuleb suurendada riigi rahalist panust roheliste startup’ide kasvatamisesse tõelisteks maailmamastaabiga ettevõteteks. See tähendab eelkõige CleantechForEst programmi mahtude suurendamist, mis jagab väikeseid tarkvara-startuppide grante ja koolitusi - praeguse 10 miljoni euro aastas asemel vähemalt 50 miljonit eurot.

 

Tagasi üles
Back