GALERII JA VIDEO ⟩ Ratas eelarvekõnelustel: kärpima täna ei tasu minna

Valitsus arutab järgmise aasta eelarvet ja järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegiat kahepäevasel väljasõiduistungil Sagadi mõisas. Peaminister Jüri Ratase sõnul on suurimaks väljakutseks panna vastu majandus- ja tervishoiukriisile ning leida võimalusi tulla kriisist tugevamana välja. 

Vähem tähtis pole peaministri sõnul seegi, kuidas Eesti ühiskond vastu peab. «Selles mõttes oleme väga keerulise situatsiooni ees,» sõnas Ratas. 

Olukorras, kus maksutulu ei laeku piisavalt, tuleb laenurahaga üleval hoida ka jooksvaid kulutusi. Kärpeid Ratas ei toeta. «Kui soovime teha sarnaseid kulutusi, soovime hoida üleval oma haridussüsteemi, siseturvalisust, tervishoiusüsteemi, siis on ainukene võimalus võtta selle peale laenu. Teine võimalus on minna kärpima. Arvan, et kärpima täna ei tasu minna, see ei ole õige tee,» selgitas Ratas.

Lähindalatel pannakse paika ka investeeringud. Ratase sõnul on investeeringuplaanide seas nii hooneid, taristut kui ka kiire interneti projekt «viimane miil». Küsimus, kas ühekordse laenurahaga tõstetakse erakorraliselt ka pensione, jäi esialgu lahtiseks. Samas on Isamaa juht Helir-Valdor Seeder öelnud, et Isamaa toetab erakorralist pensionitõusu juhul kui see ei tule ühekordse laenu arvelt.

Tänase arutelupäeva üheks osaks olid ka eri ministeeriumite lisataotlused. Olukorras, kus eelarveseis on pingeline, on rahandusminister Martin Helme (EKRE) märkinud, et lisataotlustega tänavu väga palju ei tegeleta. «Lisataotlusi on alati kordades rohkem, kui palju suudetakse tegelikult realiseerida,» sõnas Ratas. 

Nii oli konkreetsetest lisataotlustest, mis valitsuse soosingu saavad, Ratase sõnul täna veel vara rääkida. «Täna-homme tuleb ikkagi saada tervikpilt ette kogu eelarvevõimekusest,» sõnas Ratas. Teisisõnu on lähipäevade küsimus, kui suure eelarvemahuga minnakse uude aastasse. 

Eile sai valitsus rahandusministeeriumilt ülevaate ministeeriumide taotlustest ning ümbertõstetavatest kuludest. Lisaks tutvustas rahandusministeerium 2020. aasta riigieelarve muudatusi. 

Kriisieelarvet koostades püüavad valitsusparteid järgmise aasta eelarveridadesse sikutada ka valimislubadused, millega kohalike valimiste aastale vastu minna. Nii võitleb Keskerakond erakorralise pensionitõusu eest, Isamaa peretoetuste suurendamise eest ning rõhutab koalitsioonileppes juba kokku lepitud teadus- ja arendustegevuse rahastamist mahus üks protsent SKTst, EKRE aga rõhutab, et võrgu- ja taastuv­energiatasud ei tohiks tõusta.

Eelnõudokumendi peab valitsus riigikogule esitama septembri lõpuks. Tavapäraselt kinnitab valitsus eelarvestrateegia kevadel, kuid riigieelarve alusseadusse tehtud muudatus lubab valitsusel eriolukorra tõttu lükata eelarvestrateegia kinnitamine septembri lõppu. 

Eelarvearutelud jätkuvad ka järgmisel nädalal.

Valitsus lähtub riigieelarve eelnõu koostamisel rahandusministeeriumi uuest majandusprognoosist.

Sel nädalal avalikustatud rahandusministeeriumi värske majandusprognoosi järgi langeb Eesti majandus tänavu kevadel kardetust vähem, 5,5 protsenti, millele järgneb rahandusministeeriumi hinnangul neli küllaltki kiire kasvuga aastat. Sellest hoolimata kerkib Eesti võlakoormus 2024. aasta lõpuks 31,3 protsendini SKTst ehk ligi 10,4 miljardi euroni. Kriisi eel, möödunud aasta lõpus oli valitsussektori võlg 8,4 protsenti SKTst ehk ligikaudu 2,4 miljardit eurot. Viie aastaga kerkib võlakoormus 8 miljardi euro võrra ehk 4,4 korda.

Valitsussektori struktuurne puudujääk, mis on alates 2017. aastast Euroopa Komisjoni eelarvereeglis lubatud 0,5 protsendist suurem olnud, paisub järgmisel aastal 5,9 protsendini ja väheneb 2024. aastal kahe protsendi tasemele. Helme sõnul alustatakse paari aasta pärast pea kõigi liikmesriikide suhtes rikkumismenetlust, kuid riik tegutseb eeldusel, et see reegel läheb pandeemia tõttu ülevaatamisele, kuna kukkuvat majandust stimuleerivad kõik Euroopa riigid.

Tagasi üles
Back