Keskerakonna poliitiline avaldus: erakonna siht on pikaajalise hoolduse inimväärne korraldamine (3)
23. august 2020, 13:19
Eile toimunud Keskerakonna kongressi raames võeti vastu ka poliitiline avaldus, milles on erakonna uueks suureks sihiks parandada pikaajalist hooldusteenuste süsteemi.
Erakonna avalduses seisab, et riigil tuleb koostöös omavalitsustega suunata pikaajalise hoolduse süsteemi arendamisel senisest enam avalikku raha kodus elamist toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste, kogukonnapõhiste teenuste ja teenusmajade arendamisse.
Et reform edukalt ellu viia, siis tuleb Euroopa Liidu 2021–2027 struktuurivahendite ning Euroopa taaskäivitamise kava toel luua riigi poolt struktuur ja võimekus pikaajalise hoolduse teenuste tagamiseks abivajajatele.
«Selle peamine eesmärk on vähendada hooldusvajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust asjaajamisel, pakkuda abivajadusega inimestele õiget abi võimalikult vara ning koguda infot süsteemi tõhustamiseks,» seisab Keskerakonna avalduses.
Postimees avaldab Keskerakonna avalduse täismahus:
Sotsiaalvaldkond on Eesti iseseisvuse taastamisest saati olnud pidevas arengus ja muutuste tuules, kuid meie demograafiline olukord ja piiratud ressursid toovad üha uusi väljakutseid. Tegemist pole ainult spetsialistide aruteluga, vaid see puudutab sadu tuhandeid inimesi ja nende lähedasi. Meil tuleb luua mõistlikud ja jätkusuutlikud lahendused seades esikohale inimeste heaolu ning lähtudes igaühe konkreetsetest vajadustest ja võimalustest.
Eesti elanikud elavad üha kauem, kuid tervena elatud aastate arv tõuseb kahjuks vaevaliselt. Meie üle 65-aastased inimesed vajavad Euroopa Liidu keskmisest suurema tõenäosusega kõrvalist abi igapäevatoimingutes ja enesehoolduses. Samal ajal on suurenemas nii eakate kui erivajadusega inimeste arv ja osakaal rahvastikus, mistõttu kasvab pidevalt nõudlus toetavate teenuste ning kvaliteetsete ja kättesaadavate hooldusvõimaluste järele.
Vabariigi Valitsus kinnitas käesoleva aasta alguses pikaajalise hoolduse süsteemi loomise aluspõhimõtted, mis toetuvad kohalike omavalitsuste ja riigi partnerlusmudelil. Seejuures tuleb riigil koostöös kohalike omavalitsustega suunata pikaajalise hoolduse süsteemi arendamisel senisest enam avalikku raha kodus elamist toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste, kogukonnapõhiste teenuste ja teenusmajade arendamisse. Pikaajalise hoolduse reformi edukaks elluviimiseks tuleb Euroopa Liidu 2021–2027 struktuurivahendite ning Euroopa taaskäivitamise kava toel luua riigi poolt struktuur ja võimekus pikaajalise hoolduse teenuste tagamiseks abivajajatele.
Võrreldes praeguse olukorraga tuleb suurendada teenuste mahtusid ja saajate ringi, vähendada hooldusvajadusega inimeste ja nende perede omaosalust hooldusteenuste eest tasumisel, rakendada maksuerisusi hoolduskulude vähendamiseks ning luua juurde erihoolekandeteenuste kohtasid. Eakate igapäevase toimetuleku ja vajalike teenuste kättesaadavuse parandamiseks on väga oluline minna edasi ka erakorralise pensionitõusuga.
Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna tugevamaks integreerimiseks tuleb rakendada üle riigi hoolduskoordinatsiooni mudelit arvestades piirkondlikke eripärasid. Selle peamine eesmärk on vähendada hooldusvajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust asjaajamisel, pakkuda abivajadusega inimestele õiget abi võimalikult vara ning koguda infot süsteemi tõhustamiseks.
Pikaajalise hoolduse kontseptsiooni üks eesmärke on välja arendada eakate toimetulekut toetavad sotsiaal- ja tervishoiuteenused, mis aitavad meie inimestel elada võimalikult kaua iseseisvalt oma kodus. Siinkohal on oluline avaliku ruumi ja teenuste ligipääsetavuse tõstmine – kohalikel omavalitsustel ja riigil tuleb arvestada vanusesõbraliku keskkonna põhimõtetega. Seda nii hoonete ehitamisel ja kodude kohandamisel (nt lifti või platvormtõstuki paigaldamine, ligipääsetavust parandavad renoveerimistööd jms), transpordi korraldamisel, linnaruumi planeerimisel kui avalike teenuste pakkumisel. Hooldusvajaduse ja hoolduskoormusega inimesi saab enam toetada ka uudsete toodete ja teenuste, sh digilahenduste laiaulatuslikuma kasutuselevõtu kaudu. Ühtlasi tuleb vanemaealisi ühiskonnaellu enam kaasata, nad ei ole passiivsed kogukonna liikmed, vaid tegusad inimesed, kes soovivad ja suudavad kogukonna heaks panustada.
Sotsiaalteenuste jätkusuutlikuks ja kvaliteetseks osutamiseks tuleb rohkem rõhku panna ka valdkonna töötajate kvalifikatsioonile ja heaolule – tagada õppevõimalused, motiveeriv töötasu ning kaasaegne ja inimsõbralik töökeskkond. Riik on astunud selleks vajalikke samme üldhooldekodude tegevuslubade ja töötajate haridusnõude kaudu ning suunanud valdkonda nii Euroopa Liidu vahendeid kui riigieelarve raha. Samas tuleb leida lisaressursse nii riigi kui kohalike omavalitsuste tasandil, sest sotsiaalvaldkonnas tehtav ülioluline ja vajalik töö pole kahjuks tihti vääriliselt hinnatud ega tasustatud.
Tervikliku pikaajalise hoolduse süsteemi käivitamine ja sotsiaalvaldkonna täiendav toetamine on möödapääsmatult vajalik meie inimestele väärika elukaare tagamiseks.