KOKKULEPET POLE SIIANI ⟩ Ratas: väga paljud riigid peavad tegema kompromisse

Jüri Ratas.

FOTO: Tairo Lutter

Euroopa Liidu valitsusjuhid jätkavad juba kolmandat päeva kokkuleppe otsimist järgmise seitsme aasta eelarves ja laenurahal põhinevas majanduse taaskäivitamise fondis. Peaminister Jüri Ratase sõnul pole ka täna kokkuleppeni jõutud. 

Laupäeval pani ülemkogu eesistuja Charles Michel lauale uue kava, kui tema esialgne 750 miljardi euro kava oli põrkunud nn. säästlike riikide vastuseisule. 

Peaminister Jüri Ratas ütles ERRi Raadiouudistele, et läbirääkimiste üks põhjus, miks see on nii pikale läinud, on liikmesriikide mure koroonaviiruse teise laine ees ning ka süübiv majanduslangus. «Euroopa Liidu elanikele ja ka riikide majandusele on väga tähtis, et see kokkulepe sünniks. Et see oleks eeldatav, siis väga paljud riigid peavad tegema kompromisse,» lausus Ratas. 

Peaministri sõnul ei näe Austria, Holland, Rootsi ja Taani võimalust nii suureks mahuks majanduse taaskäivitamise fondis. «Teisel pool on riigid, kes ütlevad, et see on turgudele oluline, loomulikult ka meie inimestele nii Eestis kui ka Euroopas,» selgitas Ratas olukorda. 

Ratas aga meenutas, et taaskäivitamise kava maht on ainult üks osa sellest vaidlusest. «Kui küsida, kas Eesti seda toetab. Ma arvan, et kõik liikmesriigid on kahe näoga - üks nägu ei ole rahul, teine nägu on see, et kõik mõistavad täna, kui ääretult tähtis on kokkuleppes kompromiss.»

«Kas Eesti on sellega rahul? Ma arvan, et see on see, kus me saaksime läbirääkimistega edasi minna, aga täna saab öelda, et see pakkumine enam ei kehti, kuna see on osade riikide poolt laualt maha võetud. Uut pakkumist pole veel tehtud,» lisas Ratas. 

Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel esitas 10. juulil, pärast liikmesriikide juhtidega peetud kõnelusi, oma ettepaneku ELi mitmeaastase finantsraamistiku ja taastepaketi kohta. Selle kohaselt oleks ELi pikaajalise eelarve maht 1074,3 miljardit eurot. Ülemkogu eesistuja säilitas Euroopa Komisjoni poolt mai lõpus esitatud ettepaneku taaskäivitamise kava mahu kohta – 750 miljardit eurot, millest 500 miljardit jaotataks toetustena ja 250 miljardit laenudena.

Eelarvekava vastuvõtmiseks on vaja kõigi liikmesriikide ühehäälset toetust ja Euroopa Parlamendi nõusolekut.

Möödunud nädalal avaldatud Euroopa Komisjoni suvise majandusprognoosi kohaselt ootab sel aastal Euroopa Liidu majandust suurem langus ja seejärel aeglasem taastumine, kui kevadine prognoos ette nägi. Tänavu on oodata majanduse langust 8,3 protsenti ja tuleval aastal kasvab SKP 5,8 protsenti, kevadprognoosis vastavalt -7,4 protsenti ja +6,1 protsenti. Eestit võib oodata sel aastal 7,7 protsendi suurune majanduslangus ning järgmisel aastal 6,2 protsendi suurune tõus.

Tagasi üles
Back