VIDEO ⟩ Kiik MTÜde rahastamisest: riik peab oma sõna pidama

Rahandusministeerium peatas Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) kaudu võrdsete võimaluste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise valdkonda kuuluvate projektide rahastamise hasartmängumaksust laekuvast rahast. Sotsiaalminister Tanel Kiik toonitas, et riik peab oma sõna pidama ning lubatud perioodi lõpuni MTÜsid toetama. Edaspidi võib aga kaaluda rahastust mõnest teisest allikast või seadusemuudatust. 

Klaarime nüüd selle asja ära: kas rahandusminister pidas teiega enne nõu, kui otsustas peatada toetuste maksmine konkreetsetele MTÜdele või mitte?

Enne rahandusministri asendaja Raul Siemi (EKRE väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister – A.P.) allkirjastatud korralduse täitmist suhtlesin mina sel teemal rahandusministriga viimati küll vist veebruarikuus, kui meil oli kirjavahetus riigikontrolli auditi põhjal ja teemal, kus me selgitasime oma seisukohti ja ka seda, et olemasolevad n-ö partnerlussuhted säilivad perioodi lõpuni. See on ka seisukoht, mida oleme tutvustanud ja kokku leppinud riigikontrolliga ja see on ka õiguslikult ainuke mõeldav ja korrektne lahendus.

Kas tegemist on poliitilise lahinguga?

Paraku küll, jah. Sest juriidiliselt on tõesti nii, et haldusaktid on jõus, nende vaidlustustähtaeg on möödunud. Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) on teinud täpselt samas õigusruumis kahe kvartali maksed kõigile kolmele organisatsioonile ja nende partneritele. Ja kui vaatame ka RTK enda tegevust, siis nendel on olnud kohustus hinnata organisatsioonide ja taotluste vastavust hasartmängumaksu seadusele. Nad on seda teinud enne projektide rahuldamist. Ehk mitte ükski osapool pole vaidlustanud olemasolevate lepingute, haldusaktide õiguspärasust. Nüüd on seda tehtud hoopiski poliitilisel tasandil.

Mis nüüd edasi saab ja kuidas teie tunnete ennast selles valitsuses? Kas saate sellises valitsuses edasi töötada?

Ma arvan, et õigusriik jääb peale ehk õigustatud ootuse põhimõte, mis on meil ka põhiseaduses sätestatud, ja loomulikult ka nii sisuliselt kui juriidiliselt korrektne lahendusviis on see, et maksed taastatakse, olukord jätkub. Oleme varem välja öelnud, et tulenevalt riigikontrolli hinnangust ja kui nüüd rahandusministeeriumi uuest n-ö seaduse tõlgendusest oleme valmis edaspidi alates aastast 2022 uute projektide puhul leidma uued katteallikad või siis vajadusel saame arutada seadusemuudatust. Aga riik ei saa tegutseda n-ö täna nii, homme naa ja mõelda ringi otsuseid, mis on eile-üleeile tehtud. Peab kehtima usaldusväärsuse põhimõte. Riik peab olema järjepidev ja oma sõna pidama.

Mida te arvate sellest, et selle valitsusliidu algusest peale on EKRE-l teiega kana kitkuda. Kui kaua jaksate?

Ma olen noor inimene, küll ma jaksan. Erinevad arvamused, erinevad seisukohad, olid teada koalitsiooni kokku pannes. Meil ei olegi parlamendis võimalik moodustada sellist koalitsiooni, kus oleks ainult ühesugused, ühetaolised positsioonid. Isegi erakondade endi sees on tihti erinevaid arvamusi, seisukohti, mis on tavapärane. Selline poliitiline debatt ei ole minu jaoks midagi uut ega harjumatut, loomulikult küsimus on selles, et poliitika üle võib debateerida, otsuseid võib langetada, aga seda saab teha ikkagi õiguslikult. Ei ole võimalik teha seadusvastaseid otsuseid ega nõuda kelleltki õigusvastaseid toiminguid. See on meie seisukoht.

Erimeelsus valitsuses 

Rahandusministeerium peatas Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) kaudu võrdsete võimaluste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise valdkonda kuuluvate projektide rahastamise hasartmängumaksust laekuvast rahast.

Rahandusminister Martin Helme (EKRE) rääkis tänasel valitsuse pressikonverentsil, et käitus ministrina vastavalt seadusele.

Martin Helme juhitav ministeerium on seisukohal, et RTK kui toetusi rakendav riigiasutus ei saa teha hasartmängumaksust laekuvast rahast väljamakseid projektidele, mis ei vasta seaduses nimetatud valdkondadele.

Sellest tulenevalt peab RTK peatama toetuste väljamaksed Eesti Naisteühenduse Ümarlaua projekile «Koos võrdõiguslikuma ühiskonna poole»; Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse (ENUT) projektile «ENUT ja partnerid edendavad soolist võrdõiguslikkust» ja Eesti Inimõiguste Keskuse projektile «Võrdsed võimalused sidusas ühiskonnas».

Hasartmängumaksu seaduse väljatöötajana nõustub rahandusministeerium riigikontrolli seisukohaga, et toetatavaid valdkondi on tõlgendatud ebakohaselt ning seetõttu on hasartmängumaksust laekunud summasid kasutatud seaduses mitte ette nähtud eesmärgil.

Sotsiaalministeeriumil on eelarves kasutada ka muid summasid kui hasartmängumaksust laekuv raha. Sellise soovituse andis ka riigikontroll oma märgukirjas.

Tagasi üles