Riigikogu juhatus: lõppenud istungjärk oli suur väljakutse

Põlluaas ütles, et kevadistungjärk oli suur väljakutse, millega parlament sai hästi hakkama. «Riigikogu tegutses katkestamatult edasi, komisjonid said kohe minna kaugtööle, aga täiskogu pidi käima istungitel kohapeal. Nüüd oleme aga ka kaugtööd lubava seaduse vastu võtnud,» lausus ta pressiesindaja teatel.

Põlluaas rääkis, et istungjärku jäi ilmestama erakondadeülene koostöö. Tema sõnul arutati kohe kriisi alguses juhatuse ja vanematekogu koosolekutel, kuidas parlament kriisi ajal tööd saaks teha. «Arutasime, mida menetleda, millised on kõige olulisemad ja ajakriitilisemad eelnõud, kuidas neid menetleda ja milliseid samme astuda. Me saime sellest raskest ajast väga tublilt üle.»

Ka aseesimees Helir-Valdor Seeder sõnas, et lõppenud kevadistungjärguga sarnast ei ole varem olnud. Ta rõhutas, et tõsiselt tasub mõelda sellele, et parlamendi roll peaks kriisis tegutsemises suurem olema. «Tulevikus tasub mõelda, kas täitevvõimule sellisel kujul raha kasutamiseks õiguse andmine on kõige parem lahendus. Tunnetasin soovi, et parlament peaks saama rohkem kaasa rääkida, alati ei pea kõike delegeerima täitevvõimule. Siin on mõtlemise koht,» märkis Seeder.

Aseesimees Siim Kallas rääkis, et ka opositsioonile oli kriisiaeg suur väljakutse. Erakonnad tegid koostööd, kuid Kallase sõnul küsiti opositsioonilt, miks nad valitsuskriitilised ei ole. «Aga opositsiooni roll ei ole ainult valitsuse mahavõtmine, vaid opositsiooni roll on kahelda ja kritiseerida ja seda rolli me täitsime, nii nagu võimalik oli,» ütles ta. Veel nägi ta suuremat erakondadevahelise koostöö võimalust eelnõude puhul, kus ei esine maailmavaatelisi erimeelsusi, kuid kus praegu siiski toimuvad põhimõttelised opositsiooni ettepanekute mahahääletamised.

Riigikogu juhatus oli üksmeelne selles, et sügisese istungjärgu suurim väljakutse on järgmise aasta eelarve. 

Sügisistungjärk algab 14. septembril.