Õiguskantsler: põhiseadus, mida saab lihtsasti muuta, pole põhiseadus, vaid lihtsalt bürokraatia

Õiguskantsler Ülle Madise Foto: Mihkel Maripuu

Täna täitus 100 aastat Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastuvõtmisest. Õiguskantlseri Ülle Madise sõnul mõõdab põhiseaduse headust ta pidurdusjõud. 

Ülle Madise kirjutas mõned punktid põhiseaduse tähtsuse välja toomises. Esimese punktiga märkis ta ära, et põhiseaduses lepitakse kokku inimese ja riigi suhe (põhiõigused, -vabadused, -kohustused) ning valitsemisvõimu jagamine (võimude lahusus ja tasakaal).

«Põhiseaduse headust mõõdab ta pidurdusjõud: suutlikkus vältida võimu koondumist ühtedesse kätesse ja vaimustuse/hirmu ajel vabaduse allasurumist, inimeste kiibistamist, suukorvistamist, lukustamist,» tõi ta teises punktis välja. «Põhiseadus, mida saab lihtsasti muuta, pole põhiseadus, vaid lihtsalt bürokraatia,» lisas ta kolmanda punktina. 

Neljandana märkis ta ära, et põhiseadus ei ole kodanikuõpetuse õpik. «Ta ei saa ega tohigi üksikasjalikult kirjeldada riigielu igal ajahetkel. Põhiseadus on raam, põhimõtete kogum. Elu peab käima selle sees, nii nagu valimistulemus suunab. Raamist väljumise «karistab» riigikohus,» selgitas ta. 

«Esimeses stuudios» rääkis õiguskantsler, et kui praegu mõeldakse põhiseaduse muutmise peale, siis ei tohiks seda muuta uisapäisa. «Aga kui midagi muuta, siis ükshaaval,» ta märkis, et praegust põhiseadust on muudetud viis korda. «1920. aastast on võetud kaasa kõik hea ja samamoodi küllalt lihtne keelekasutus. See (keel - toim.) pole midagi, mida juristide omaks muuta.»

«Aga täpselt nii ongi. kui põhiseadust saab muuta igal hetkel, kui mingi mõte tuleb. Näiteks, kui muuta põhimõtteliselt pensionisüsteemi täielikult. Põhiseaduse mõte ongi see, et ta sunnib läbi arutama, vajadusel võtma aega maha ja viima keeruline küsimus riigikohtusse. Nagu praegu on riigikohtus pensionisüsteemi teema. See pidurdusjõud - võime, kas kiirustades või mitte kaalutletult samme ära hoida. See on põhiseaduse mõõt ning ma ütleksin, et mõõde on väga hea olnud,» rääkis Madise. 

Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jõustus sama aasta 21. detsembril. Kehtivat põhiseadust on muudetud viis korda.