Kultuurikomisjon ootab ministeeriumilt samme kõrghariduse edendamisel
11. juuni 2020, 18:28
/nginx/o/2019/12/18/12819308t1h4005.jpg)
Riigikogu kultuurikomisjon pöördus haridus- ja teadusministeeriumi poole, et teada saada, millised plaanid on ministeeriumil kõrgharidusõppe rahastamise parandamisega.
Kultuurikomisjon on pärast 2019. aasta kõrgharidusseaduse jõustumist arutanud korduvalt erinevate osapooltega kõrghariduse rahastamise ja kvaliteediga seotud küsimusi. Veel uuris komisjon riigikogu fraktsioonide seisukohti, millisel viisil oleks vaja muuta kõrghariduse rahastamismudelit, et tagada kõrgkoolidele kvaliteetse kõrghariduse pakkumiseks piisav rahastus, tööturul vajalike ja Eestile prioriteetsete spetsialistide koolitamine ning üliõpilastele majanduslikest võimalustest sõltumatu ligipääs kõrgharidusele.
«Kultuurikomisjon on seisukohal, et kõrgharidusõppe riigieelarvelise rahastuse mahtu tuleb suurendada (kuni 1,5% SKPst), kuid selle eelduseks on kõrgharidusõppe tihedam seos ühiskonna vajadustega ja kõrge kvaliteet. Rahastusmudel peab säilitama ülikoolide autonoomia ning tagama vahendid riiklikult prioriteetsete eesmärkide (nagu õpetajakoolitus, rahvusteaduste arendamine jne) saavutamiseks,» seisab kirjas.
Komisjoni hinnangul on ministeeriumil vajalik teha selliseid samme:
- korrastada õppelaenude, stipendiumide, toetuste ja kõrgkoolide rahastamise süsteem selliselt, et tagada kõrghariduse kättesaadavus sõltumata üliõpilaste majanduslikust olukorrast. Erinevad üliõpilasele suunatud rahastusinstrumendid ja kõrgkoolide rahastusmudel peavad toetama riigile eriti olulistele erialadele õppima asumist ja pärast lõpetamist õpitud erialal tööle asumist;
- soodustada rahastusmudeli abil kõrgkoolide huvitatust valdkondade tööjõuvajaduse prognoosidele vastavate spetsialistide ettevalmistamisest;
- analüüsida rahastusmudeli komponentide (sealhulgas tulemusrahastuse komponendi) eesmärgipärasust, kasutatavate kriteeriumide eesmärke ning nende oodatud ja tegelikke mõjusid,
- suurendada eestikeelse kõrgharidusõppe osakaalu, toetades seda nii rahastusmudeli abil kui muude meetmetega;
- leida lisarahastuse võimalused tugevate regionaalsete kolledžite toetamiseks, et tagada kvaliteetse kõrghariduse kättesaadavus ka väljaspool Tallinna ja Tartut;
- analüüsida ja esitada visioon doktoriõppe arendamise plaanidest;
- leida võimalusi eraraha kaasamise suurendamiseks kõrghariduse rahastamisel.
Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must (Keskerakond) selgitas Postimehele, et erakondade üleselt lepiti kokku. Dokumenti jõudsid kõik need punktid, millega kõik riigikogu fraktsioonid nõus olid. «Need, milles üksmeelele ei jõutud, neid kirja ei pandud. Need asjad, mis on nö kultuurikomisjoni ja algselt ka erakondade üksmeelsed otsused, need ka esitati,» selgitas Must.
Musta sõnul pole mitte midagi ootamatut selles kirjas ega ka väga uudset. «Me natukene ka julgustame ministeeriumit selle kirjaga, siin on fraktsioonide üksmeel,» lisas ta.
Küsimusele, mida tähendab kõrgharidusõppe tihedam seos ühiskonna vajadustega, vastas Must, et on terve rida erialasid, kus on õppuritest puudust ning kuidas saaks sellele ministeerium kaasa aidata. «Selle kohta on ka olnud erinevaid lahendusi, viimastel aastatel küll mitte. On arvatut, et tuleks tööle suunamised taastada. On ka öeldud, et turg ise reguleerib ja riik ei tohiks sekkuda. Nüüd on seisukoht, et riik peab pöörama tähelepanu teatud erialadele – õnneks, see pole seotud keelan või käsen süsteemiga – pigem on abimeetme süsteem mingitel aladele, kus siis on täiendavad stipendiumid,» selgitas Must.
Küsimusele, kas ka leiti, et kõrgharidus peaks olema tasuline, ütles Aadu Must, et seda see ei tähenda. «Seda lauset küll pole dokumendis. Oli hetk, kus kõik fraktsioonid olid seisukohal, et me ei poolda tasulise kõrghariduse taastamist,» märkis ta. «Kindel printsiip on, et majanduslikud põhjused ei tohi saada takistuseks kõrghariduse omandamisel. See ei tähenda, et kõik peaksid ülikooli minema,» mainis kultuurikomisjoni esimees.
«Eesti üks suurimaid rahvuslikke rikkusi, mis üldse olemas on, on noorte vaimsed võimed ja oskused, mille kaotust ei saa üks väike rahvas endale lubada,» selgitas ta.
Komisjon soovib teada, mis on Haridus- ja Teadusministeeriumil lähiajal kavas ette võtta, et kõrghariduse rahastamise probleemile lahendusi leida ning oodatakse konkreetsete tegevuste ajakava ja kirjeldusi hiljemalt 30.septembriks 2020.