Aeg: kohtupsühhiaatria valdkonnas on Eestis probleeme
/nginx/o/2020/04/19/13061882t1hb0fa.jpg)
Valitsuskabinet arutas täna ettepanekuid, mille eesmärk on pakkuda kvaliteetsemaid teenuseid psühhiaatrilist sundravi vajavatele inimestele ning korrastada kohtupsühhiaatria valdkonda. Justiitsministri sõnul on Eestis selles vallas probleeme.
«Kohtupsühhiaatria valdkonnas on Eestis mitmeid probleeme, alustades psühhiaatrite puudusest, kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside suurest arvust ja kõikuvast kvaliteedist kuni selleni, et haiglahoone, kuhu kuritegusid toime pannud inimesed sundravile suunatakse, ei ole tänapäevastele tingimustele sobiv,» ütles justiitsminister Raivo Aeg.
«Nendele ja paljudele teistele probleemidele on lahenduse leidmine väga oluline, sest kui vaimse tervise häiretele ei pöörata piisavalt vara tähelepanu või jäetakse nendega üldse tegelemata, võivad need inimesed olla ohtlikud nii endale kui teistele.»
Eestis töötab praegu 226 psühhiaatrit. Vajadus oleks minimaalselt 260 psühhiaatri järele. Ekspertiise teeb ca 50 psühhiaatrit, neist vaid kaks on kohtupsühhiaatria eksperdi kutsega. Laste ja noorukite psühhiaatreid on 24, kuid vaid mõned üksikud neist on nõus tegema ka alaealistele ekspertiise.
Kohtupsühhiaatrilisi ekspertiise tellitakse aastas ca 2000, neist osa korduvalt samale inimesele. «Põhjuseks on see, et ekspertiiside kvaliteet on mõnikord kehv ja seepärast tellitakse uus ekspertiis. Samal ajal ei ole psühhiaatrid tihti nõus ekspertiise tegema, kuna ravitöö koormus on suur ja tegemist on lisakoormusega, mille eest ei maksta piisavalt,» selgitas Aeg.
Üks lahendus eeltoodud probleemidele on töötada välja seadusemuudatused, mis aitavad korrastada ekspertiisidega seonduvat. Suurendama peaks psühhiaatrite arvu ning arendama ohtlike psüühikahäiretega inimestele pakutavate teenuste süsteemi.
Samuti on ministri sõnul murekoht see, et haiglasse määratakse sundravile pidevalt rohkem inimesi, kui seal on voodikohti, samas ei ole haiglal õigus jätta kohtuotsus täitmata. Viljandi haiglal on sundravi voodikohti 80-le inimesele, kuid ravil on pidevalt 100–110 inimest. Sundravihaigla hoone ei vasta kaasaja tingimustele ega võimalda kehtestada erirežiime lähtudes ravivajadusest, soost, vanusest jne. Seetõttu tuleb parandada sundravihaigla hoone olukorda.
Sobivatest teenustest on puudus ka neile psüühikahäiretega inimestele, kes ei ole kuritegusid sooritanud. Seega satuvad abivajajad valedele teenustele. Tahtest olenematut psühhiaatrilist abi osutatakse aastas ca 2800 inimesele, kellest paljud on ravil korduvalt, kuna nad ei ole saanud vajalikku abi.
Ettepanekud tegid justiitsministeerium ja sotsiaalministeerium koos.