Sotsid tegid ERJK likvideerimise eelnõule 50 000 muudatusettepanekut
Täiendatud!

Katri Raik, Indrek Saar ja Lauri Läänemets tõid 50 000 muudatusettepaneku näitlikustamiseks lauale viis pabervirna.

FOTO: Erakogu

Sotsiaaldemokraatlik Erakond esitab Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) likvideerimise eelnõule 50 000 muudatusettepanekut, et takistada selle eelnõu vastu võtmist. 

Tõsi, tegemist on tehniliste ettepanekutega eelnõu vastu võtmise takistamiseks, mida ka sotsid ise peavad ekstreemseks ning teoreetiliseks. 50 000 muudatusettepaneku hääletamine riigikogu suures saalis võtaks parlamendil ööpäevaringselt iga päev töötades umbes aasta ning see pole ka sotside eesmärk. 

«See pole muidugi füüsiliselt võimalik ja pole muidugi ka meie taotlus. Eesmärk on muuta selle eelnõu seaduseks saamine võimatuks,» lisas sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski. Mis nüüd edasi saab? On variant, et koalitsioon vähendab samasisulised ettepanekud ligi kümneks muudatusettepanekuks, mida läbi hääletada. 

«Kui nad seda teevad, rikuvad nad protseduurireegleid, sest muudatusettepanekud ei ole samasisulised. Jah, nad on tehnilised, aga nad kõik on erinevad,» selgitas sotsiaaldemokraatide juht Indrek Saar, tuues näiteks seaduse jõustumise tähtaegade muudatusettepanekud. «Seadus võib jõustuda väga erinevatel kuupäevadel,» märkis Saar. 

Õhus usaldushääletus

Suuremaks eesmärgiks on, et eelnõu algatajad (Keskerakonna, EKRE ja Isamaa fraktsioon) võtavad eelnõu menetlusest tagasi. Kui siis peaks valitsus sama eelnõu riigikogule esitama, oleks võimalik siduda muudatusettepanekud valitsuse usaldushääletusega. 

«Kui sinna lisada peaministri keerutamised, millega ta on esinenud seoses 50 000 euro suuruse annetusega, on see eriti amoraalne situatsioon,» viitas Saar Keskerakonnale jaanuaris tehtud 50 000 eurosele annetusele, mille Keskerakond raha päritolu küsitavuste tõttu annetajale tagastas. 

«Sotsiaaldemokraadid ei kavatse leppida Keskerakonna ega ühegi teise erakonna sooviga võimu kuritarvitada ja endale rahastamise reeglites soodsamaid tingimusi sätestada. Vastupidi, arvame, et neid reegleid saaks teha veelgi paremaks ja toimivamaks,» põhjendas Saar. 

Kõige alus on info

Põhiseaduskomisjoni asejuht Lauri Läänemets lisas, et ERJK on teinud erakondade rahaasjade senisest tõhusamaks kontrolliks mitmeid ettepanekuid, kuid need pole kusagile jõudnud. Näiteks on ERJK soovinud erakondade kuluaruannete detilasemaks muutmist, kus näiteks valimiskulude aruannetes oleks detailsemalt välja toodud kui pikk oli näiteks reklaamklipp, mis kellaaegadel seda lasti ning missuguse summa eest. 

«Avalikkusel ja ERJK-l on võimalik vaadata, kas tegelikkus kattub ka aruandega. Täna seda võimalust sisuliselt ei ole. See tuleks ära teha, kui tahame rahastamise järelevalvet paremaks muuta,» selgitas Läänemets.

Erakondade rahasjade kontrollis on kõige alus info ning mida laiem võrgustik, seda parem kontroll, nentis Läänemets. Praegu koosneb ERJK erakondade nimetatud esindajatest, riigikontrolli, õiguskantlseri ja Vabariigi Valimiskomisjoni nimetatud esindajast. Võimuliidu muudatusega tegeleks järelevalvega aga ainult riigikontroll. 

«Kõige olulisem on, kust info inimesteni jõuab: need on erakondade liikmed, kohalikud omavalitsused, kus keegi on võimul või opositsioonis, ja ettevõtjad,» näitlikustas Läänemets. Iseküsimus, kui tõhusa võrgustiku looks ainult riigikontrolli ametnikest moodustatud kontrollorgan. Läänemetsa sõnul tõmmatakse plaanitava muudatusega see sama võrgustik pisemaks. 

Ka korruptsioonivastase erikomisjoni juht Katri Raik toonitas enesekontrolli olulisust ning tõi välja, et hämamine erakondade rahaasjade suhtes langetab erakondade usaldusväärtsust. «See ei ole halb mitte ainult meie erakonna, vaid kogu poliitilise maastiku vaates,» sõnas Raik. 

«Valitsusliit võiks nüüd eelnõu tagasi võtta ning lasta komisjonil oma tööd rahulikult teha. See töö on Eesti demokraatia seisukohast väga oluline ning ilmselgelt tulemuslik,» lisas Ossinovski kokkuvõtteks. 

Tõnis Mölder.

FOTO: Eero Vabamaegi

Riigikogu Keskfraktsiooni liige Tõnis Mölder nimetas sotsiaaldemokraatide algatust jaburaks poliitilise punktivõidu püüdmise katseks. «Suurte paberihunnikutega laual said sotsid küll tähelepanu, kuid tegelikult pole Exceli ja Wordi programmide abil koostatud muudatused tegelikult ju sisulised. Veelgi enam – enamik neist pole isegi muudatusettepanekuteks formuleeritud,» selgitas Mölder.

«Paraku näitasid sotsid oma tänase jabura aktsiooniga, ainult seda, kuivõrd oluline on nende jaoks endise ministri ja parteikaaslase Liisa Oviiri kallihinnaline ERJK esimehe ametikoht,» sõnas Mölder, lisades, et erakondade rahaasjade kohta peab olema ülevaade, kuid pole mõistlik, et enda üle teevad järelevalvet ka erakonnad ise. 

Koalitsioon kaalub muudatusi

Peaminister Jüri Ratas kinnitas nädal aega tagasi, et seaduse muutmisega pooleliolevad menetlused, sealhulgas Keskerakonna pea miljoniline nõue, ära ei kao. «See on ju väga loogiline, et on õigusjärgsus või et siis järgmine organisatsioon võtab need üle, menetleb neid edasi. Ma ei näe mitte kuidagi nagu sellel kartusel ohtu,» kinnitas Ratas. 

Eelnõuga plaanivad Keskerakond, EKRE ja Isamaa vähendada rikkumiste tähtaega kolme aasta pikkuseks. See tähendab näiteks, et rohkem kui kolm aastat tagasi tehtud rikkumisi ei saaks menetleda. Praegu sellist piirangut pole. 

Ratase sõnul võib seda perioodi vabalt ka pikendada. Eelnõu esimesel lugemisel viitas ka Isamaa fraktsiooni juht Priit Sibul võimalikele muudatusettepanekutele: olgu selleks pikem menetlustähtaeg või viivise ärakaotamise asemel senisest väiksem viivis sunniraha tasumata jätmise korral. 

Sunniraha ja viivis

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon võib määrata ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras kuni 15 000 eurot.

Kui ettekirjutust ettekirjutuses sätestatud tähtpäevaks ei täideta, peab erakond maksma riigieelarvesse kantava summa jäägilt viivist 0,85 protsenti iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest.

Allikas: erakonnaseadus 

Tagasi üles