Ratas ei välistanud muudatusi ERJKd likvideerivas eelnõus (1)

Anna Ploompuu
, reporter
Copy
Jüri Ratas
Jüri Ratas Foto: Sander Ilvest

Peaminister Jüri Ratas kinnitas tänases riigikogu infotunnis, et ERJK ära kaotamisega ükski menetlus pooleli ei jää ning eelnõu selguse huvides pole välistatud ka muudatused. 

Kaja Kallas märkis tänases infotunnis, et ERJK tegeleb praegu kahe Keskerakonnaga seotud juhtumiga: 50 000 eurone küsimusi tekitav annetus ning üle miljoni euro suurune nõue. «Kas teie kui Eesti Vabariigi peaminister ei pea moraalselt õigeks seda, et enne kui teie enda parteiga seotud nõuded ei ole lahendatud või vaidlused ei ole lahendatud, te ei lähe Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni ära kaotama?»

Ratas toonitas, et ERJK ülesannete andmine riigikontrollile tõstab erakondade rahastamise järelevalve taset. Et seaduse muutmisega peaks pooleliolevad menetlused ära langema, seda ei kujuta Ratas ette. 

«See on ju väga loogiline, et on õigusjärgsus või et siis järgmine organisatsioon võtab need üle, menetleb neid edasi. Ma ei näe mitte kuidagi nagu sellel kartusel ohtu,» kinnitas Ratas. 

«Et kaotatakse ära sellepärast, et mingid menetlused saab siis kuidagi kahe tooli vahele lükata – see on täiesti vale arusaam. Loomulikult tuleb edasi menetleda, loomulikult tuleb lõpuni menetleda. Kui on rikutud, tuleb trahv määrata, kui rikutud ei ole, siis menetlus lõpetatakse ilma trahvita ja nii see ongi,» toonitas Ratas. 

Koalitsiooni plaan on seada menetlustele kolmeaastane tähtaeg. Ratase sõnul võib seda perioodi vabalt ka pikendada.

ERJK kaotamise plaan 

Esmaspäeval läbis häältega 46:53 riigikogus esimese lugemise Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) kaotamise eelnõu. Koalitsiooni plaan on anda ERJK senised ülesanded riigikontrollile. Ehkki algatusele olid andnud allkirjad kõik kolm koalitsioonierakondade esindajat, viitas Isamaa fraktsiooni juht Priit Sibul esmaspäeval riigikogus, et Isamaa soovib eelnõusse muudatusi. 

«Kindlasti ei tohi järelevalve erakondade üle kaduda, vaid see peab liikuma õigusjärgluse korras tänaselt komisjonilt riigikontrollile. Ehk siia ei saa tekkida mingit auku või küsitavusi selles osas, et kas mõned asjad saavad kukkuda kuhugi mingite toolide vahele või midagi muud,» selgitas Sibul ja lisas, et kui on vaja, tuleb eelnõu selles osas ka parandada. Eelnõus pole hetkel aga ühtegi sõna selle kohta, mis saab pooleliolevatest menetlustest. 

Isamaa idee: pikem menetlustähtaeg ning väiksem viivis

Teise muudatusena soovib koalitsioon ära kaotada viivised sunniraha tasumata jätmise korral. «Ma ei ole kindel, et see viivise suurus sellisel kujul, nagu ta täna on, on mõistlik, aga päriselt teda ära kaotada ei ole ka mõistlik,» selgitas Sibul. «Me teame, et maksukorralduse seaduse kontekstis maksude puhul me oleme seda muutnud. Kas siin rakendada päris täpselt sama süsteemi või mingit teist, ma arvan, on edasise arutelu teema,» arutles Sibul. 

Sunniraha ja viivis

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon võib määrata ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras kuni 15 000 eurot.

Kui ettekirjutust ettekirjutuses sätestatud tähtpäevaks ei täideta, peab erakond maksma riigieelarvesse kantava summa jäägilt viivist 0,85 protsenti iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest.

Allikas: erakonnaseadus 

Eelnõuga plaanivad Keskerakond, EKRE ja Isamaa vähendada rikkumiste tähtaega kolme aasta pikkuseks. See tähendab näiteks, et rohkem kui kolm aastat tagasi tehtud rikkumisi ei saaks menetleda. Praegu sellist piirangut pole. 

«Aga ma pean üsna mõistlikuks, et me läheme siin pikemale numbrile. Kas see on nii nagu esimese astme kuritegu, et võib olla viis aastat, või teise astme kuritegu kümme aastat, aga see, ma arvan, on edasise debati arutelu,» sõnas Sibul. 

Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ERJK kaotamise eelnõule on 15. juuni. 

Loe esmaspäevast arutelu lähemalt SIIT

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles