Välisteenistuse seaduse muudatused lähevad teisele lugemisele

Komisjoni esimehe Enn Eesmaa sõnul on eelnõu eesmärk veelgi tugevam välisteenistus. «Meie välispoliitiliste eesmärkide elluviimisel mängivad eelkõige tähtsat rolli välisesindustes töötavad inimesed. Nende efektiivse töö ja tegutsemise tagamiseks on muu hulgas vaja näiteks ajakohastada välisteenistujate palgasüsteemi ning tasude maksmise ja kulude hüvitamise põhimõtteid. Käesolevas eelnõus toodud muudatuste rakendamine just seda teha võimaldab,» rääkis Eesmaa.

Väliskomisjoni aseesimehe Marko Mihkelsoni meelest on oluline, et meie välisteenistuses töötavad inimesed ja nende õigused oleksid seatud esiplaanile. Seepärast peab ta näiteks oluliseks istungil heaks kiidetud muudatusena seda, et eelnõuga soovitakse anda pikaajalises välislähetuses teenistujaga kaasasolevale registreeritud elukaaslasele samasugused õigused võrreldes abikaasaga.

«On oluline, et selles küsimuses tuleks ka Eesti välisteenistus 21. sajandisse ja tagaks teenistujaga kaasasolevale registreeritud elukaaslasele samad sotsiaalsed garantiid ning tasu maksmise põhimõtted, mis lähetuses kaasasolevale abikaasale. Sarnast praktikat on meie head liitlased ja partnerid kasutanud juba mitu aastakümmet,» ütles ta. Mihkelsoni sõnul on muudatuse eesmärgiks soodustada perekondade koosolemist ning tagada välislähetuses perekondlike suhete säilimine.

Õiguskantsleri kinnituse kohaselt peavad diplomaatide pereliikmetele ettenähtud sotsiaalsed tagatised laienema registreeritud elukaaslastele, kuivõrd kooseluseaduse ja teiste õigusaktide vaheliste vastuolude ilmnemisel tuleb nende ületamisel lähtuda asjakohastest tõlgendusvormidest ja -printsiipidest, nagu näiteks lex posterior derogat priori (hilisem seadus muudab varasema).

Komisjon otsustas saata välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu täiskogule teiseks lugemiseks 3. juunil. Seadus on kavandatud jõustuma tänavu 1. augustil.