Kaja Kallas: valitsus ei teinud eriolukorras riigikoguga koostööd (23)

BNS
Copy
Kaja Kallas.
Kaja Kallas. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Reformierakonna riigikogu fraktsiooni juht Kaja Kallas ütles täna riigikogus, et hoolimata lubadustest ei teinud keskerakondlase Jüri Ratase valitsus eriolukorras riigikoguga mingisugust koostööd.

«Mitte ühtegi ettepanekut ei arvestatud, mitte ühtegi hoiatust ei kuulatud,» sõnas Kallas. «Tuldi kobareelnõudega, kobareelnõude kobaratega, võeti vastu seadusi, millel ei olnud eriolukorraga mingit seost. Kui palusime riigikogu suures saalis arutada riigi kriisist väljumisstrateegiat, ei soovinud peaminister tulla riigikogu suure saali ette. Aga nüüd peale eriolukorra lõppemist ehk post factum teeme siin peaministri algatusel näilise arutelu.»

Kallas ütles, et toimunu ei ole koostöö ega riigikoguga arvestamine. «Tagantjärele informeerimine ei ole strateegia arutamine. Ülevaadete saatmine ei ole riigikogu kaasamine,» lisas ta.

Reformierakonna fraktsiooni juhi sõnul on eriolukord läbi, aga endiselt on palju lahendamata küsimusi ja tekitatud segadust. «Majanduskriis ja rahanduskriis seisab alles ees. Lubatud kiired majandusmeetmed ei ole käiku läinud. Kredexi 1,5 miljardist on ettevõteteni jõudnud ainult 70 miljonit. Neid väljakutseid tuleks tõepoolest lahendada kõik koos, võimalikult laiapindselt, mitte ainult erakondlikult valitsuse kinnistes tagatubades oma tarkusest lähtudes,» tõdes Kallas.

«Peame asjad läbi rääkima, enne kui teine laine tuleb. Me ei tohi lasta suvel luhta minna, et sügisel leida end jälle teadmatuses,» ütles Kallas.

Kaja Kallase kõne täismahus: 

Täna lõppes eriolukord. Peaminister tänas siin kõiki paremale ja vasakule. Eesti inimesi tuleb tõesti tänada mõistlikkuse eest. Aga Riigikogu tänamine on sõnades muidugi tore ja viisakas, aga me paraku teame, kuidas asjad tegelikult olid.

Tegelikkus oli see, et valitsus ei teinud eriolukorras Riigikoguga mingisugust koostööd. Mitte ühtegi ettepanekut ei arvestatud, mitte ühtegi hoiatust ei kuulatud. Tuldi kobareelnõudega, kobareelnõude kobaratega, võeti vastu seadusi, millel ei olnud eriolukorraga mingit seost. Keset kõige kibedamat kriisiaega leidis valitsus aega arutada sümboolse tähendusega eelnõu, et igal juhul opositsioonile koht kätte näidata. Asi läks isegi nii kaugele, et president ei kuulutanud ühte kiiruga vastu võetud seadust välja. Kui palusime Riigikogu suures saalis arutada riigi kriisist väljumisstrateegiat, ei soovinud peaminister tulla Riigikogu suure saali ette. Aga nüüd peale eriolukorra lõppemist ehk post factum teeme siin peaministri algatusel näilise arutelu. See ei ole koostöö ega Riigikoguga arvestamine. Tagantjärele informeerimine ei ole strateegia arutamine. Ülevaadete saatmine ei ole Riigikogu kaasamine.

Eriolukord on läbi, aga see ei tähenda seda, et poliitikud saavad jala sirgeks lasta, sest palju on lahendamata küsimusi ja eriolukorraga tekitatud segadust. Räägitakse, et tuleb ka viiruse teine laine. Majanduskriis ja rahanduskriis seisab alles ees. Lubatud kiired majandusmeetmed ei ole käiku läinud. Kredexi 1,5 miljardist on ettevõteteni jõudnud ainult 70 miljonit. Neid väljakutseid tuleks tõepoolest lahendada kõik koos, võimalikult laiapindselt, mitte ainult erakondlikult valitsuse kinnistes tagatubades oma tarkusest lähtudes. Lahendusi tuleks otsida inimesi, ka opositsiooni, sisuliselt kaasates, mitte vaid võltsilt tänades.

Peaministri murelikust tõdemisest, et teine laine tuleb, on vähe praktilist kasu. Inimesed ja ettevõtjad ei saa oma elu planeerida tõdemusel, et võib olla tuleb sügisel jälle kõik seisma panna. Me peame tulevikus nii palju kui võimalik suutma viiruse peatada kohe nakkuskoldes, hoidma ühiskonna võimalikult avatuna, tagama tavapärase raviteenuse ja leidma ühiskondliku tasakaalupunkti viirusega elamisel.

Eriolukord on selleks korraks läbi. Me ei jookse enam ajaga võidu ja saame rahulikult mõtestada koroonakriisi võimalikke edasisi etappe.  Kui oleme ühises COVID19 viirusega toime tulemise plaanis kokku leppinud, saame taas keskenduda ka kõigele sellele, mis viimastel kuudel on tahaplaanile jäänud. Ravijärjekordade lühendamine. Haiglate kohandamine selleks, et kogu ravi ei peaks kinni panema. Andmete kogumine haigestunute kohta ja kiire reageerimine sellele, mitte üldised piirangud.

Lapsevanemad vajavad selgust, kuidas töötavad lasetaiad ja koolid sügisel viiruse tagasituleku korral. Me teame seda, et hariduslik lõhe erinevate võimalustega laste vahel venib suuremaks, kui lapsed koolis ei käi. Me ei saa lubada seda, et mõni laps seetõttu koolisüsteemist sootuks välja kukub. Need on nähtamatud ohvrid, mis lähevad kogu ühiskonnale kalliks maksma.

Töötajatele ja ettevõtjatele on vaja selgeid sõnumeid, kuidas saavad toimima kaubandus ja toimuvad kultuuriüritused, milliseid piiranguid kavatsetakse kehtestada ettevõtlusele. Kas on mingit lootust, et me hakkame jälle turiste siia meelitama või on valitsuse seisukoht, et turistid ega muud välismaalased pole siin lõplikult teretulnud? Teadmatus toob töötuse ja vaesuse.

Kriis on võimalus majanduse konkurentsivõime tõstmiseks, kriis on võimalus tervishoiu tugevdamiseks, kriis on võimalus targemaks ühistranspordiks ja logistikaks. Kriis on võimalus jätta ministeeriumides kõrvale suur hulk üldisi arenguplaane ja bürokraatiat ning keskenduda neile sammudele, mis konkreetse positiivse muutuse esile toovad. Kriisi läbi mõtestamine, otsustusjulgus ja värske pilk on see, mida vajame.

Peame asjad läbi rääkima enne kui teine laine tuleb. Me ei tohi lasta suvel luhta minna, et sügisel leida end jälle teadmatuses.

Kommentaarid (23)
Copy
Tagasi üles