Eelarvenõukogu: valitsus ei täitnud 2019. aasta eelarve-eesmärki (5)
/nginx/o/2020/02/17/12948679t1h13f3.jpg)
Eelarvenõukogu teatel pole valitsus täitnud 2019. aastaks seatud eelarve-eesmärki ega vähendanud puudujääki.
Valitsuse eesmärk 2019. aasta eelarvepositsiooni kujundamisel oli tagada, et valitsussektori struktuurne puudujääk väheneks vähemalt 0,5 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) võrreldes 2018. aastaga, kui puudujääk ulatus 1,7 protsendini SKTst, teatas eelarvenõukogu.
Rahandusministeeriumi 2020. aasta kevadise hinnangu järgi oli valitsussektori struktuurne eelarvepuudujääk 2019. aastal 1,9 protsenti SKTst. Võrreldes 2018. aastaga ei ole struktuurne eelarvepositsioon seega mitte paranenud, vaid hoopis halvenenud.
Eelarvenõukogu hinnangul ei täitnud valitsus 2019. aastaks seatud arvulist eelarve-eesmärki ega vähendanud struktuurset puudujääki vastavalt eelarvereegli nõuetele. Koroonaviiruse põhjustatud eriolukorra tõttu sel aastal valitsusel eelarvepositsiooni parandamise kohustust ei ole.
Nõukogu hoiatab, et juba kahel viimasel aastal on valitsussektori puudujääk kujunenud oodatust suuremaks ja toonud kaasa eelarvereegli nõuete rikkumise.
Reeglitest kinnipidamine ja reservide kogumine majanduse headel aegadel on nõukogu arvates eelduseks, et majandust saaks toetada raskematel aegadel.
Eelarvenõukogu hinnangul on oluline, et valitsus esitaks hiljemalt 2020. aasta sügisel riigirahanduse pikemaajalise vaate koos sammudega eelarvetasakaalu taastamiseks.
Eelarvenõukogu peab põhikirja kohaselt andma hinnangu riigi makromajandus- ja rahandusprognooside kohta, samuti eelarvestrateegia kohta ning valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamise kohta.
Eelarvenõukogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt viis korda aastas. Eelarvenõukogu koosneb kuuest liikmest. Selle esimehe, aseesimehe ja neli liiget nimetab viieks aastaks ametisse Eesti Panga nõukogu keskpanga presidendi ettepanekul.