Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe tõi välja, et ASi Cybernetica koostatud analüüs andis nutiseadmega e-hääletamisega edasiminekule rohelise tule, kuid edasi tuleks mõelda, kuidas oleks see nii tehniliselt kui ka seadusandlikult teostatav ja seejuures turvariskid maandatud.

«Analüüsist selgub, mida on tarvis teha, et e-hääletamist mobiilsete vahenditega läbi viia ning mis küberohtudega peaksime sealjuures arvestama,» selgitas Koitmäe. «Nutiseadmete kasutamine on üldises kasvutrendis ja seetõttu võiks e-hääletaminegi olla peagi sealmaal, kus inimesed saaksid oma hääle anda turvaliselt mobiilsete vahenditega. Lisaks on ka nutitelefonide ja tahvelarvutite turvalisus muutunud laua- ja sülearvutitega üha sarnasemaks, mistõttu ei erine turvalisuse aspektist nutiseadmega hääletamine arvutiga hääle andmisest,» lisas Koitmäe.

«On oluline leida alternatiivseid hääletamisviise, seda eriti praeguse eriolukorra valguses, kus inimestel on rangelt soovitatav kodus püsida. Nutiseadme kasutuselevõtt annab kindlasti sellistes situatsioonides rohkem võimalusi oma hääl anda lisaks paber- ja e-hääletamisele,» märkis Koitmäe.

Ta lisas, et riigi valimiskomisjon arutab analüüsi 6. mail toimuval istungil.

RIA valimiste infosüsteemide arenduse osakonna juhataja Alo Einla sõnul toob analüüs välja, et nii arvutitele kui ka mobiiltelefonidele mõeldud valimissüsteeme peab kaitsma pahavara eest. «Pahavara võib ära kasutada mistahes operatsioonisüsteemi turvaauke ja võtta üle inimese elektroonilise identiteeti. Samuti soovitab analüüs arendada mobiilses vahendis e-hääletamiseks eraldi rakendus, sest brauseripõhine hääletamine nutiseadmes ei oleks niivõrd turvaline,» ütles Einla.

Ta lisas, et analüüs annab tehnilised soovitused, kuidas edasi minna, kui riik soovib kasutusele võtta m-hääletamise.