Justiitsminister leidis kõrgemate riigiteenijate palgakärpe algatuses auke (2)

Riigikogu koalitsiooni fraktsioonid algatasid 25. märtsil kõrgemate riigiteenijate palkade seaduse (KRAPS) muutmise seaduse eelnõu 166 SE, mis peaks siis palgakoefitsientide vähendamisega ära hoidma kõrgemate riigiteenijate palgatõusu. 

Seaduseelnõu riigikogule üle andnud Viktoria Ladõnskaja-Kubits ütles seletuskirjas, et selle eesmärk on laiendada võimalusi kõikide kõrgemate riigiteenijate ametipalkade koefitsientide vähendamiseks erandlikus olukorras, kus riigieelarvelisi vahendeid on vaja kasutada selleks, et tagada riigi toimimine eriolukorras. 

Justiitsminister Raivo Aeg allkirjastas analüüsi, millest ministeerium leidis mitmeid algatusega kaasnevaid probleeme ning kõige tõsisem on põhiseaduses olev punkt, et riigikogu saab muuta ainult järgmise koosseisu töötasu. «Eelnõu võimaldab järeldust (vt § 41 lõike 1 teine lause koostoimes lõikega 4), et riigikogul on võimalik otsustada omaenda palga üle. Selline regulatsioon on vastuolus PS §-ga 75, mille kohaselt riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta riigikogu järgmise koosseisu kohta,» selgitas Aeg. 

Veel ei saa seniste seaduste kohaselt palku vähendada ilma riigieelarvet muutmata. «Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral saab valitsus teha riigikogule ettepaneku koefitsientide vähendamiseks eriolukorra ajal ainult juhul, kui aastasesse riigieelarve seadusesse tehakse muudatus, mille tagajärjel vähendatakse riigi eelarvest makstavaid töötasusid,» kirjutas Aeg, lisades, et selline otsus ei pruugi sündida eriolukorra ajal, vaid pigem pärast eriolukorra lõpetamist, kui maksulaekumine on vähenenud. «Lähtuvalt sellest tuleks kaaluda seaduse muutmist nõnda, et koefitsientide vähendamine oleks võimalik ka pärast eriolukorra lõpetamist,» tõi minister välja.

Raivo Aegi kokkuvõttes on ka toodud, et KRAPS-is nimetatud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade indekseerimise rahaline mõju  on 1,45 miljonit ja KRAPS-iga teiste seaduste kaudu seotud ametikohtade palkade või tasude tõusu rahaline mõju on 1,03 miljonit. Kokku eeldab seega palkade või tasude kasv perioodil 1. aprill–31. detsember 2020 rahalist ressurssi 2,48 miljonit.

Eesti keskmine palk ja kõrgemate riigiteenijate indekseeritud kõrgeim palgamäär on muutunud ajavahemikus 2012–2019. «Samal ajal kui Eesti keskmine palk kasvas, jäi kõrgemate riigiteenijate ametipalk samaks või langes. Kõrgemate riigiteenijate ametipalgad hakkasid kasvama alates 2018. aastast, kui jõustus kõrgemate riigiteenijate ametipalkade indekseerimise valemi muudatus,» seisnes kirjas. Perioodi 2013–2019 jooksul on Eesti keskmine palk kasvanud 48 protsenti ja kõrgemate riigiteenijate ametipalgad 15 protsenti.