Riigikogu asus põhiseaduse vastaseks tunnistatud kaitseväe luureseadust parandama (1)
/nginx/o/2020/03/17/13012136t1h94e5.jpg)
Riigikogus läbis täna esimese lugemise eelnõu, millega antakse kaitseväele täiendavad õigused taustakontrolli ülesande täitmiseks ja inimallikaluure volituse rakendamiseks. Riigikohus tunnistas eelmise aasta lõpus seaduse osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks, seega peab riigikogu seaduse põhiseadusega kooskõlla viima.
Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni algatatud kaitseväe korralduse seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu näeb ette kaitseväe taustakontrolli õiguste laiendamist ulatuses, mis tagaks kontrolli sisulise eesmärgi täitmise ehk veendumuse isiku sobivuse kohta teenida või töötada kaitseväes või asuda koostööle kaitseväega.
Kavandatavate muudatuste kohaselt saab kaitsevägi taustakontrolliks vajaliku teabe hankimiseks teha toiminguid senisest nn registrikontrollist suuremas ulatuses. Kaitseväel võimaldatakse taustakontrolli raames hinnatavate asjaolude tarvis teabe kogumisel kasutada konspiratsioonivõtteid tagamaks teabe kogumise fakti varjatus.
Eelnõuga antakse kaitseväele uus ülesanne, milleks on teabe kogumine ja töötlemine kaitseväe julgeolekuala kaitseks ning ohtude ennetamiseks. Selleks nähakse ette, et kaitseväe julgeolekualale vahetut ohtu kujutavate isikute puhul võib kaitsevägi kontrollida isikuandmeid ning teha seda varjatult, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid ning isikut varjatult jälgida. Eelnõuga kehtestatakse isiku põhiõigustesse sekkumise korral konkreetsemad ja tõhusamad garantiid, mis tagavad teavitamiskohustuse täitmise.
Eelnõuga täiendatakse ka õiguskantsleri seadust, mille kohaselt teostab õiguskantsler vähemalt iga kahe aasta tagant järelevalvet kaitseväe korralduse seaduse alusel isiku toimingust teavitamata jätmise põhjendatuse üle.
Riigikohus tunnistas detsembris riigikogus mullu 29. mail 2019 vastu võetud kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks.