GALERII ⟩ Riigikogu valis sama juhatuse tagasi
Lisatud kommentaarid

Riigikogu valis sama juhatuse tagasi. Spiikrina jätkab Henn Põlluaas (EKRE), esimese aseesimehena Helir-Valdor Seeder (Isamaa) ning teise aseesimehena Siim Kallas (Reformierakond).

Põlluaasa jätkamist toetas täna 50 riigikogu liiget. Põlluaasa vastaskandidaadiks oli sotsiaaldemokraat Ivari Padar, kes sai 41 riigikogu liikme toetuse. 

Kehtetuid sedeleid riigikogu esimehe valimisel oli kaks, neile ei kirjutatud ühtegi nime. Hääletas 93 riigikogu liiget. Mullu toetas Põlluaasa 55 riigikogu liiget, kuid siis oli ka hääletusel osalevaid saadikuid 100. 

Põlluaas tänas riigikogu usalduse eest ja lubas, et täidab riigikogu esimehe ülesandeid vastavalt riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. «Möödunud aasta on näidanud, et meie koostöö sujub hästi,» iseloomustas ta ametisse tagasi valitud juhatust. «See, et meil riigikogu saalis oli vähe inimesi füüsiliselt kohal, ei tähenda midagi, sest riigikogu enamus osales valimistel. Riigikogu liikmed jälgisid oma kabinettidest, monitoridest saalis toimuvat ja vastavalt varem jagatud nimekirjale läksid valima juhatust,» selgitas Põlluaas hääletamise käiku. Ta lisas, et riigikogu komisjonid on kaugtööl, riigikogu enda tööd ei saa kaugtööle viia ning seda peab jätkama samas vormis. 

Riigikogu aseesimeesteks pürgisid ka praegu samas ametis olevad Helir-Valdor Seeder (Isamaa) ja Siim Kallas (Reformierakond). Seeder sai 51 häält ning Kallas 40 häält. See tähendab, et riigikogu esimese aseesimehena jätkab rohkem hääli saanud Seeder, teise aseesimehena Kallas. Kehtetuid sedeleid oli kaks, sest kumbki kandidaat polnud sedelil märgitud. Hääletamisest võttis osa 93 riigikogu liiget.

Mullu hääletas Seederi poolt 55 ja Kallase poolt 44 riigikogu saadikut. Siis võttis riigikogu aseesimehe valimistest osa 100 riigikogu saadikut.

«Olukord riigikogus on tõepoolest erakorraline ja natuke kummaline. Kui siin lossis ringi kõndida, kõnnivad inimesed mööda seinaääri, osadel on maskid ees,» kirjeldas ta. Seeder meenutas, et aasta aega tagasi pärast valimisi avaldas ta arvamust, et Eestis peaks mõtlema, kas tasakaal parlamendi ja täitevvõimu vahel on paigas ning täna on jõutud omapärasesse olukorda eriolukorras, kus täitevvõimul on oluliselt suurem roll. «Meie enda kehtiv kodu- ja töökord ei ole selleks olukorraks valmis. Seal pole paindlikkust, operatiivsust,» märkis Seeder. Ta lisas, et tulevikku vaatavalt tuleb selles küsimuses tööd teha. 

Siim Kallas ütles, et juhatuse koostöö on olnud ladus ja on hästi läbi saadud, mis ei tähenda, et arvamused poleks lahku läinud. «Üldiselt on opositsiooni peamine missioon mitte valitsuskoalitsiooni kukutamine – kuigi me heameelega asendaks valitsuskoalitsioonis kellegi partnerit –, opositsiooni missioon on esitada küsimusi, kahelda, kritiseerida, olla arvestamisväärne partner. Esitada sisulisi küsimusi, sisulisi, teistmoodi arvamusi,» selgitas Kallas. Ta märkis samuti, et praeguses kriisis on valitsusel palju volitusi. «Täitevvõimul peavad olema piisavad otustusvõimalused, kuid me ei tohi selle protessi käigus kaotada parlamentaarset keskkonda,» sõnas Kallas. Ta toonitas, et parlamendi roll on väga tähtis ning ei tohi lasta tekkida olukorral, kus ei saa küsida, kritiseerida. 

Seeder märkis, et võib juhtuda, et pärast kriisist väljumist on meil seadusandlus ja õigusruum, kus parlamendil on hoopis rohkem võimu. «Need võimalused on riigikogu käes,» toonitas ta, lisades, et tänane olukord on ajend, et riigikogu kodu- ja töökorra seadust kiiremini muuta ja parlamendi rolli muuta pigem tugevamaks kui ta seni on olnud. 

Riigikogu juhatus valitakse ametisse üheks aastaks.

Kui varem on saadikud seisnud valimiskabiinide järjekorras kõik koos, siis sel aastal tehti koroonaviiruse eriolukorras võimalikult palju selleks, et vältida riigikogu liikmete lähikontakte.

Nii olid valimiskabiinid hajutatud riigikogu hoones kuude kohta ning hääletamine toimus tähestiku järjekorras. Riigikogu liikmetel, kes soovisid, oli võimalik hääletada ka Toompea lossi sisehoovis. Hääletuse läbiviijatel olid kaitsekindad ja maskid ning tavapärased desinfitseerimisvahendid.

Kuidas käib riigikogu juhatuse valimine?

  • Riigikogu esimehe ja aseesimeeste kandidaadid seavad üles riigikogu liikmed. Seejärel annavad kandidaadid nõusoleku kandideerida.
  • Nii esimehe kui ka aseesimeeste valimisel on igal riigikogu liikmel üks hääl. Hääletamine on salajane.
  • Hääled loetakse avalikult kokku kohe pärast hääletuse lõppu.
  • Riigikogu esimeheks saab kandidaat, kellele antakse üle poole kehtivatest häältest.
  • Kui ükski kandidaat ei saa nii palju hääli, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel valimise lisavoor.
  • Võrdse häälte arvu puhul heidetakse liisku.
  • Kui üles on seatud ainult üks riigikogu esimehe kandidaat, osutub ta valituks, kui ta saab rohkem poolt- kui vastuhääli.
  • Riigikogu aseesimeesteks saavad kaks enim hääli kogunud kandidaati. Esimeseks aseesimeheks saab nendest kahest rohkem hääli kogunud kandidaat ja teiseks aseesimeheks see, kes häälte arvult teiseks jäi.
  • Võrdselt hääli saanud kandidaatide vahel korraldatakse valimise lisavoor.
Allikas: riigikogu.ee
Tagasi üles
Back