President Kaljulaid saatis pensionirefomi seaduse riigikohtusse (60)
/nginx/o/2020/03/11/13002838t1h2dcb.jpg)
President Kersti Kaljulaid otsustas jätta senist pensionikorraldust oluliselt muutva kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse teist korda välja kuulutamata ja pöördus riigikohtusse taotlusega kuulutada see põhiseadusega vastuolus olevaks.
«Põhiseadus seab raami kogu me riigi ja ühiskonna toimimisele. Põhiseaduse piiridesse peavad mahtuma nii kriisimeetmed kui ka tavapärane seadusloome. Samamoodi pole olemas põhiseadusvaba tsooni valimislubaduste elluviimiseks – ka need peavad arvestama meie ühiskondliku kokkuleppe vundamendiga, meie põhiseadusega,» põhjendas Kaljulaid oma otsust, ning toonitas, et riigipea ülesanne on hoida seadusloome põhiseaduse vaos.
Kaljulaidi sõnul pole tema käsitlus põhiseadusest ja pensionireformist kuu jooksul muutunud. Kuna parlament võttis seaduse teist korda vastu muutmata kujul, on ka riigipea argumentatsioon riigikohtusse pöördumiseks ning taotluses välja toodud vastuolud suures plaanis samad, mis seadust 7. veebruaril välja kuulutamata jättes.
«Riigikogul on meie põhiseaduse järgi väga lai voli korraldada kogu sotsiaalsfääri. Sealhulgas on parlamendil õigus muuta pensionisüsteemi neis raamides, mille oleme põhiseaduses ühiskonnana kokku leppinud. Praegu pakutud lahendus aga riivab ebaproportsionaalselt inimeste põhiõigusi ning on mitmes osas vastuolus nii põhiseaduses toodud õigusriigi ja sotsiaalriigi kui ka õigustatud ootuse põhimõtetega,» sõnas riigipea.
President Kaljulaid rõhutas ka, et nii ulatusliku ja kogu ühiskonda puudutava küsimuse puhul nagu see on senise pensionisüsteemi ulatuslik muutmine, on oluline küsimused selgeks vaielda kõigil võimalikel tasanditel ning lõpuks saada selgus ja kõigi poolt aktsepteeritav lahendus riigikohtust.
Kaljulaid jättis kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse, millega kaotatakse kohustuslik kogumispension, välja kuulutamata tänavu 7. veebruaril. Riigikogu võttis seaduse muutmata kujul uuesti vastu 11. märtsil ja esitas selle Vabariigi Presidendile väljakuulutamise otsustamiseks 16. märtsil.
Riigipea otsustas täna seadust mitte välja kuulutada ning pöörduda riigikohtusse taotlusega kuulutada see põhiseadusega vastuolus olevaks. President Kersti Kaljulaid on varem pöördunud riigikohtusse ühel korral seoses Kaitseväe luureõiguste laiendamisega ning riigikohus tunnistas seaduse osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks. Eesti iseseisvuse taastamise järel on Vabariigi President taotlenud riigikohtult põhiseaduse järelevalvet siiani 15 korral.
Riigikohtul on aega vähemalt neli kuud pensionireformi põhiseaduslikkuse üle otsustada. Kui riigikohus tunnistab seaduse põhiseadusega kooskõlas olevaks, kuulutab president selle välja.
Teise samba reform
Teise sambaga liitumine ja sealt välja astumine muutub vabatahtlikuks. Teise sambasse kogutud raha saab investeerimiskonto kaudu omal käel edasi investeerida.
Teise sambasse jääjatele ei muutu sissemaksetes midagi: 2 protsenti inimese brutopalgast ja 4 protsenti tema sotsiaalmaksust.
Pensioniikka jõudes on igaühe enda valida, kas võtta kogu raha korraga välja või saada see kätte tähtajalise või eluaegse pensionina.
Korraga välja makstud rahalt tööealisele tuleb tasuda 20 protsenti tulumaksu, kuid maksuvaba tulu arvestust teise samba väljamakse ei mõjuta.
Korraga välja makstud rahalt pensionärile tuleb tasuda tulumaks 10 protsenti.
Teisest pensionisambast lahkunu saab sellega taas liituda kümne aasta pärast.
Sambaga vabatahtlikult liitumiseks ja sambast lahkumiseks, sealhulgas kogutud raha väljavõtmiseks, saab avaldusi esitama hakata jaanuaris 2021.
Kõik avaldused, mis esitatakse hiljemalt 2021. aasta 31. märtsiks, rahuldatakse septembris 2021.
Avaldused, mis esitatakse 1. aprillist 31. juulini, rahuldatakse järgmise aasta jaanuaris ning avaldused, mis esitatakse 1. augustist 30. novembrini, järgmise aasta mais.
Maandamaks riski, et korraga tahab teise samba rahaks teha palju inimesi, tõstetakse pensionifondi laenupiiri 25 protsendile.