Ministeerium ei karista õpetajate raha väärkasutanud linnu-valdu
5. jaanuar 2012, 15:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridusministeeriumi asekantsler Kadri Maasik ütles täna Vikerraadio «Uudis+» saates, et eile avalikustatud analüüsi eesmärk ei ole asuda karistama omavalitsusi, kes tunamullu õpetajate palkadeks mõeldud raha muuks tarbeks kulutasid.
«Eesmärk ei ole 2010. aasta raha tagasi nõudma asuda, vaid kus võimalik ja põhjendatud, riigi toetusaluseid üle vaadata,» rääkis Maasik. «Enne kui me ise sooviksime tegudeni asuda, kuulaksime ära kohalike omavalitsuste vastused.»
Tema sõnul ei väida ministeerium hetkel, et riigilt saadust vähem õpetajate palkadele kulutanud omavalitsused on raha määrusi eirates kasutanud.
«Täna kehtivate õigusaktide alusel on kohalikel omavalitsustel vahendite liigutamise osas teatav paindlikkus. Seetõttu see ülevaade ei võimalda mingilgi viisil järeldada, et omavalitsused oleks kehtivate õigusaktide vastaselt ressursse kastutanud,» kõneles Maasik.
«Meie eesmärk oli mõista, millised on omavalitsuste tegelikud praktikad ja võimalused õpetajate töö tasustamisel.»
Ministeeriumi teatel jäävad arusaamatuks omavalitsusliitude emotsionaalsed ja argumenteerimata süüdistused ministeeriumi aadressil.
«On äärmiselt kahetsusväärne, et kohalikud omavalitsused seavad riigile kõrgeid ootusi täiendava rahalise toetuse osas, kuid katset saada teavet raha senise kasutamise kohta käsitletakse agressioonina,» seisab ministeeriumi tänaõhtuses pressiteates.
«Haridus- ja teadusministeerium ei väida ega ole väitnud, et raha kasutamisel muude hariduskuludena oleks tegemist kohalike omavalitsuste poolt seadusevastase käitumisega.»
Ministeeriumi pressiteates nimetatakse arusaamatuks ja ebakonstruktiivseks Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula reaktsiooni Eesti Rahvusringhäälingu uudistes, kus ta nimetas ministeeriumi huvi selgitada õpetajate töötasudeks mõeldud raha kasutamist ebaadekvaatseks ning andmeid ilma sisusse süvenemata võrreldamatuteks. Samas väitis Pajula, et ei saa analüüsida arvu, mida ei ole eraldatud. Ministeerium märgib, et 2010. aasta riigieelarvest eraldati Tallinna linnale haridustoetuseks 827,2 miljonit krooni, millest 541,2 miljoni krooni kasutamise kohta soovis ministeerium informatsiooni. Pärnu linnavalitsuse esindaja kirjeldust olukorra kohta peab ministeerium aga objektiivseks ja kaalutletuks, mis andvat lootust, et koostöö selguse saamisel on võimalik.
Haridus- ja teadusministeerium ootab jätkuvalt selgitusi omavalitsustele edastatud võrdlustabelite kohta või tõendatud vastuväiteid.
Haridusministeeriumi avalikustatud ülevaate kohaselt maksid omavalitsused 2010. aastal õpetajate palkadeks 89 miljonit krooni vähem, kui riik neile eraldas. Seega oleks õpetajate palk saanud olla tegelikult ligi neli protsenti kõrgem.
Linnade ja valdade liidud tegid täna ühisavalduse, kus väidavad, et haridusministeeriumi sihtmärk põhikoolide ja gümnaasiumide rahakasutuse suunal ei ole õige, sest linnad, vallad ja koolid saavad oma haridustoetust kasutada ikka ainult riigi kehtestatud reeglite kohaselt.