Riigikogu võttis pensionireformi seaduse uuesti vastu

Opositsioon valmistub mitmeteks sõnavõttudeks. Foto: Mihkel Maripuu

Riigikogu võttis muutmata kujul vastu kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse.

Riigikogu võttis muutmata kujul vastu presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse. Otsus langetati 52 poolt ja 43 vastuhäälega.

Pärast seda, kui president Kersti Kaljulaid jättis valitsuse algatatud pensionireformi seaduse välja kuulutamata, jõudis see täna tagasi riigikogu suurde saali jõudnud. Eelnõu uuesti arutamisel oli vaid üks istung ning hääletus. 

Jaanuari lõpus toetas valitsuse algatatud kohustusliku kogumispensioni reformi 56 riigikogu liiget, vastu oli 45. Ei maksa unustada sedagi, et tegemist oli valitsuse usaldushääletusega. Teisisõnu pensionireformi läbiminek asetati ühele kaalukausile valitsuse püsimajäämisega.

Nüüd saadetakse vastu võetud seadus taaskord president Kersti Kaljulaidile välja kuulutamiseks. Seejärel on presidendil 14 päeva otsuse teatamiseks. Teatavasti jättis president sama seaduse veebruari alguseks välja kuulutamata. Kui ta ka nüüd jääb samale seisukohale ega kuuluta seadust välja, saab ta pöörduda riigikohtusse ettepanekuga kuulutada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. 

See poleks Kaljulaidile aga esimene kord. Nimelt ei kuulutanud ta välja riigikogus mullu 20. veebruaril vastu võetud seadust, mis andnuks kaitseväele lisaõigusi inimesi varjatult jälgida. Riigikogu võttis seaduse teist korda vastu ja president otsustas jätta selle välja kuulutamata, sest see on põhiseadusega vastuolus ning riivab põhiõigusi. Seejärel pöördus ta riigikohtusse. Riigikohus rahuldas presidendi taotluse ja tunnistas kaitseväe luureseaduse põhiseadusvastaseks.

Teise samba reform

Teise sambaga liitumine ja sealt välja astumine muutub vabatahtlikuks. Teise sambasse kogutud raha saab investeerimiskonto kaudu omal käel edasi investeerida.

Teise sambasse jääjatele ei muutu sissemaksetes midagi: 2 protsenti inimese brutopalgast ja 4 protsenti tema sotsiaalmaksust.

Pensioniikka jõudes on igaühe enda valida, kas võtta kogu raha korraga välja või saada see kätte tähtajalise või eluaegse pensionina.

Korraga välja makstud rahalt tööealisele tuleb tasuda 20 protsenti tulumaksu, kuid maksuvaba tulu arvestust teise samba väljamakse ei mõjuta.

Korraga välja makstud rahalt pensionärile tuleb tasuda tulumaks 10 protsenti.

Teisest pensionisambast lahkunu saab sellega taas liituda kümne aasta pärast.

Sambaga vabatahtlikult liitumiseks ja sambast lahkumiseks, sealhulgas kogutud raha väljavõtmiseks, saab avaldusi esitama hakata jaanuaris 2021.

Kõik avaldused, mis esitatakse hiljemalt 2021. aasta 31. märtsiks, rahuldatakse septembris 2021.

Avaldused, mis esitatakse 1. aprillist 31. juulini, rahuldatakse järgmise aasta jaanuaris ning avaldused, mis esitatakse 1. augustist 30. novembrini, järgmise aasta mais.

Maandamaks riski, et korraga tahab teise samba rahaks teha palju inimesi, tõstetakse pensionifondi laenupiiri 25 protsendile.