Isamaa volikogu soovib arendada vanemluslepituse süsteemi

Isamaa koosolek Pamtis

FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja

Täna toimus Paides Isamaa volikogu, kus kiideti heaks algatused, mille eesmärgiks on suurendada lastega perede turvatunnet. Näiteks kiitis volikogu heaks riiklikult rahastatud vanemuslepituse süsteemi loomise. 

Isamaa volikogu esimees Sven Sester leidis, et 2019. aasta esialgsete andmete järgi on kolmandate ja neljandate laste sündide arv suurenenud. «Isamaa toel kehtestasime eelmises valitsuses lasterikaste perede toetuse ning käesolevast aastast hakkas kehtima täiendav tulumaksuvabastus lasterikastele peredele,» lausus Sester.

Rahvastikuminister Riina Solmani sõnul on nendel algatustel olnud selge mõju. «Kolmandaid lapsi on sündinud 23 protsenti rohkem kui kaks aastat tagasi. See on positiivne trend, mida tuleb riigi poolt soodustada,» selgitas Solman.

«Isamaa volikogu poolt heaks kiidetud algatus tagada järjestikuste laste sündimisel varasemaga võrdses suuruses vanemahüvitis senise 2,5 aasta asemel kuni 3-aastase sünnivahemiku korral, aitab parandada nende perede majanduslikku heaolu, kes soovivad saada rohkem lapsi,» ütles Solman.

Isamaa koosolek Pamtis. Sven Sester ja Riina Solman. 

FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja

Solman leiab, et  majandusliku turvatunde kõrval oluline ka emotsionaalne turvatunne. «Me ei saa eirata tõsiasja, et Eestis on peresid, mis erinevatel põhjustel lagunevad. Selleks, et aidata lastel ja ka lapsevanematel leida nendel emotsionaalselt keerulistel aegadel parim võimalik lahendus tulebki luua riikliku toega vanemluslepituse süsteem,» lisades, et selline riiklikult toetatud nõustamine aitab vältida kõiki osapooli traumeerivaid kohtuasju ning leida lagunenud perekondadel laste huvisid kesksele kohale seades, parim võimalik lahendus laste edasisel kasvatamisel. Ministri sõnul on eesmärk, et ka pärast lahutust oleks lastel võimalik jätkata suhtlust mõlema vanemaga.

Isamaa volikogu kiitis heaks kolm perepoliitilist algatust:

  • Järjestikuste laste sündimisel varasemaga võrdses suuruses vanemahüvitise tagamine senise 2,5 aasta asemel kuni 3-aastase sünnivahemiku korral.
  • Riiklikult rahastatud vanemluslepituse süsteemi loomine.
  • Lastega peresid esindavate ja nende heaks tegutsevate kodanikuühenduste võimestamine ja vastavate projektide toetamine.

Postimees avaldab Isamaa volikogu avalduse täismahus. 

Isamaa volikogu: ainult peresõbralik Eesti on kestlik Eesti! 

Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all, sõnastab põhiseadus. Lapse heaolu algab vanemlikust armastusest ja tähelepanust, hõlmab perede majanduslikku turvatunnet ning laste ja lastega peredega seotud kogukondlikke hoiakuid ja ettevõtmisi. Isamaa Erakond keskendub lähiaja poliitilistes algatustes nimetatud küsimustele. Soovime tagada kõigile lastele, sõltumata pere suurusest, head arengutingimused, pöörates erilist tähelepanu lasterikkuse toetamisele.

Isamaa koosolek Pamtis

FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja

Pooled pered sooviksid täna kolme või enamat last, kuid selleni jõuab vaid alla veerandi. Riigi põhiseaduslik ülesanne on tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Rahvastiku arengu tänaste suundumuste jätkumisel seisab meie riik silmitsi suure demograafilise väljakutsega. Eesti keele ja kultuuri kandjate hulk väheneb, samuti väheneb eesti emakeelega inimeste osakaal meie riigis. Eesti rahvus rajaneb keelel ja kultuuril. Keele ja kultuuri omandamine algab varajases lapseeas ja kestab kogu elu. Järelkasv ning põlvkondade järjepidevus on kõige loomulikum viis rahvuse ning riigi kestmiseks.

Lapsed sünnivad armastusest, usaldusest ja turvatundest. Selleks, et vanemlust riigi poolt väärtustada, on Isamaa kehtestanud vanemapensioni. Perede majandusliku turvatunde loomiseks oleme suurendanud lastetoetusi ning kehtestanud täiendava toetuse ja täiendava tulumaksuvabastuse lasterikastele peredele. Lisaks oleme loonud elatisabifondi. Need on kõik tõhusaks täienduseks 2003. a. loodud vanemahüvitisele.

Eesti perepoliitika on üks maailma eesrindlikumaid, kuid meilgi on arenguruumi. Paljud lapsevanemad tajuvad probleemina vanemapalga arvutamise metoodikat järjestikuste sündide puhul. Kui järgmine laps sünnib alla 2,5-aastase vahega, aga vahepealsel ajal teenitud tulu põhjal hakkaks vanem saama madalamat vanemahüvitist, siis määratakse täna hüvitis varasemas määras. Kui aga järgmise lapse saamine 2,5 aasta jooksul ei õnnestu, kaasneb paljudel juhtudel vanemapalga oluline vähenemine. Lahendus on vanemapalga samas suuruses maksmise perioodi pikendamine 3 aastale, nagu on ka lapsehoolduspuhkuse pikkus.

Hingelt terve ja õnneliku lapse kasvamine eeldab ka emotsionaalset turvatunnet, mille lahutamatuks osaks on lähedussuhe vanematega. Lähedust vajab laps alati – ka siis, kui perekond, kuhu ta sündis, on lagunenud. Kurb statistika näitab, et igal aastal algatatakse ligi 4000 kohtuasja laste kasvatamist puudutavate küsimuste lahendamiseks. Nimetatud vaidlusi ennetav ja kõigi osapooltega arvestav vanemluslepitus aitaks leevendada sadade laste ja vanemate emotsionaalseid traumasid, mis on seotud hooldusõigust puudutavate vaidlustega.

Peresõbraliku Eesti kuvandi osaks on lapsi ja lastega peresid väärtustav kodanikuühiskond. Koolitused ja nõustamine, lasterikaste perede ühistegevused, lastega peresid väärtustava kogukondliku eeskuju arendamine ja peresõbraliku toitlustusasutuse märgise loomine on vaid mõned näited valdkondadest, kus kodanikualgatused saavad tõhusalt kaasa aidata.

Tagasi üles
Back