Opositsiooni pensionireformi eelnõu langes menetlusest välja

FOTO: SWNS/SWNS

Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonide algatatud kogumispensionide seaduse, tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise eelnõu ei leidnud parlamendisaadikute heakskiitu ja langes riigikogu menetlusest välja.  

Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas tänasel esimesel lugemisel 52 saadikut, vastu 41 saadikut, erapooletuid ei olnud.

Eelnõuga soovisid Reformierakond ja sotsid luua suuremat paindlikkust kogutud varade kasutamiseks pensionieas ning võimaldada teatud selgelt piiritletud juhtudel varade vajaduspõhist kasutamist ka kogumise faasis. Samuti saanuks inimesed võimaluse suurendada kohustusliku kogumispensioni makseid.

Seletuskirjas märgitakse, et suurem säästmine pensionipõlveks tööaastatel võimaldab saavutada kõrgemat asendusmäära ning vähendada vaesusriski ilma makse või pensioniiga täiendavalt tõstmata.

Kehtiv väljamaksete kord, mis sisuliselt annab ainsaks väljamaksevõimaluseks kindlustuslepingu, on liiga jäik ja seda võib pidada peale 2019. aasta sügisest kehtima hakanud muudatusi kogumispensioni süsteemi suurimaks probleemiks, seisab seletuskirjas.

Samas on riigikogu saali jõudnud ringiga tagasi võimuliidu algatatud pensionireformi seadus. Nimelt võttis riigikogu 29. jaanuaril vastu kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse, mille jõustumisel muutuks teise sambaga liitumine või sealt välja astumine kõigile vabatahtlikuks. President Kersti Kaljulaid seda aga välja ei kuulutanud. 

Eile saatis riigikogu rahanduskomisjon välja kuulutamata jäetud pensionireformi seaduse parlamendi täiskogu ette ja tegi ettepaneku see muutmata kujul vastu võtta. Nii on väga suur tõenäosus, et vaidlus pensionireformi põhiseaduslikkuse üle jõuab riigikohtuni välja. See tähendaks aga omakorda vähemalt nelja kuu pikkust viivitust ning halba üllatust kõigile neile, kes ootavad teisest sambast lahkumise väljamakset 2021. aasta kohalike valimiste eel.

Riigikogu rahanduskomisjoni juht Aivar Kokk selgitas eile, et seaduse enne uuesti arutamist viiakse lõppteksti sisse keelelised ja tehnilised täpsustused. Tulenevalt riigikogu kodu- ja töökorra seadusest ei ole need käsitletavad muudatusettepanekutena ega kuulu täiskogus häälestamisele.

Tagasi üles
Back