Rahanduskomisjon saatis pensionireformi seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmiseks (2)
/nginx/o/2019/11/14/12738757t1haf4c.jpg)
Riigikogu rahanduskomisjon saatis täna presidendi poolt välja kuulutamata jäetud pensionireformi seaduse parlamendi täiskogu ette ja tegi ettepaneku see muutmata kujul vastu võtta.
Samasugusel seisukohal oli ka põhiseaduskomisjon.
Isamaasse kuuluv rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk tõdes, et menetluse käigus on tõstatatud erinevaid seisukohti. «Kuid need ei saa olla takistuseks seaduse vastuvõtmiseks,» ütles Kokk.
Ta selgitas, et teise samba süsteemi loomisel selgitasid tolleaegse eelnõu autorid riigikogule, et II sambasse pandud raha on isiku enda omand. Viidati asjaolule, et pannes sinna tallele 2 protsenti, siis muutub omandiks 6 protsenti.
«Teise pensionisamba puhul on tegemist inimese enda kogutud varaga, millele kehtib ka tema pärimisõigus,» ütles Kokk.
Kokk selgitas, et seaduse enne uuesti arutamist viiakse lõppteksti sisse keelelised ja tehnilised täpsustused. Tulenevalt riigikogu kodu- ja töökorra seadusest ei ole need käsitletavad muudatusettepanekutena ega kuulu täiskogus häälestamisele.
Rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri oli teist meelt. «On näha, et praeguse seisuga ei leia riigikogu konsensust. Halb on see, et koalitsioon keeldub vastuväiteid endiselt kuulamast ja püüab oma arvamust näidata kogu riigikogu arvamusena keeldudes eriarvamusi isegi mainimast ja esitamast.»
Ta lisas, et ka tehnilised muudatused ja täpsustused tuleb seadusesse sisse viia seaduspäraselt, mitte vigade paranduse nime all riigikogu esimehe allkirjaga.
Riigikogu võttis 29. jaanuaril vastu kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse, mille jõustumisel muutuks teise sambaga liitumine või sealt välja astumine kõigile vabatahtlikuks.
President Kersti Kaljulaid teatas 7. veebruaril Kadriorus, et ei kuuluta välja pensionireformi seadust. Selle otsusega põrgatas ta pensionireformi saatuse tagasi riigikokku. On võimalik, et vaidlus pensionireformi põhiseaduslikkuse üle jõuab riigikohtuni välja. See tähendaks aga omakorda vähemalt nelja kuu pikkust viivitust ning halba üllatust kõigile neile, kes ootavad teisest sambast lahkumise väljamakset 2021. aasta kohalike valimiste eel.